[ivo86]

Prügistamise üle ei maksa imestada, vanad kombed on visad kaduma   Eriti kui noorem põlvkond on seda oma eelkäijatelt õppinud.
Teine faktor on ka jäätmete utiliseerimine maksab ja mõnele ei mahu see pähe, et ladustamine ja ümber töötlemine pole tasuta hea tegevus. 

Selline metsa alla viimine on küll saatanast.

Parajalt skeemitamist on nende jäätmetega ka - reeglid võivad olla erinevad ühe maakonna/linna piires ja vastuvõtjad on ka erinevad.

Toon näiteid enda kogemustest
1) Autorehve saab ära anda teatud koguses tasuta. Tellid tsiklirehvi, vahetad ise ära ja hui seda ära siis saad anda. Reegel on reegel ja nemad tsikli oma vastu ei võta. No mis seal vahet on? Oleks võinud oma seadused ja reeglid kohe nii teha siis, et neid saaks samma kohta ära anda korraga. Eesmärk on ju kokku koguda.
2)Mõnda aega tagasi oli mööbli ära andmine tasuta. Ehitusjäätmed aga mitte. Lasin siis akutrelliga paar utiilset vineeri paari kruviga kokku ja ütlesin jäätmejaamas, et see on kellegi isetehtud laud, mis mulle nüüd ette jäi. Sobis, võeti tasuta. Aga kästi lahti kruvida või laiali peksta, et konteinerisse mahuks. JOKK.
3)Maakodust ühele poole 20 km kaugusel linnas asub 2 jäätmejaama. Mujal pole käinudki. 20km teisele poole on aga üks väiksem. Vaja oli ära viia vana aknaklaasi. Juhuslikult sain teada, et sinna teise viies on klaas tasuta. Hoidsin ikka hea mitusada euri kokku. 40 km vahega on ühes kohas klaas tausta ja teises kohas läheb ehitusjäätmesega segamini. Eraldi ei koguta. Loogiline?

Ja kui teise linna satud, et emakodust aidata midagi ära viia vms, kõik reeglid on teistmoodi. Mõnes kohas saab isegi eterniiti tasuta ära anda. Mõnes kohas saab odavalt. Mõnes kohas tavainimene ei jõuagi seda nalja kinni maksta.

Jne, jne,

Paras skeemitamine on, aga mis teha, kui rahakott puuga seljas pole.