28-03-2025, 15:35 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 31-03-2025, 09:11 AM ja muutjaks oli maaks.)
Eestis on iseenese pikaajaline ära mürgitamine jätkuvalt lubatud.
Kuniks seda tehakse teadlikult (kordades üle süües, liigselt alkot tarbides, heitgaase sisse hingates vms. teed pidi) on see igaühe vaba valik.
Et seda rumalusest ei juhtuks, siis võiks mõne numbri meelde jätta:
Diislikütuse põlemisõhu vajadus 1L =~9555L õhku, täielikul põlemisel saadused =~1375L CO2 + ~1L H2O (veeaur) + ~7570L N2 (sama mis algselt sisse ahmiti).
Sellest dokumendist refereeritud - ei viicinud ise läbi arvutada (reede ikkagi)
Kuniks seda tehakse teadlikult (kordades üle süües, liigselt alkot tarbides, heitgaase sisse hingates vms. teed pidi) on see igaühe vaba valik.
Et seda rumalusest ei juhtuks, siis võiks mõne numbri meelde jätta:
Diislikütuse põlemisõhu vajadus 1L =~9555L õhku, täielikul põlemisel saadused =~1375L CO2 + ~1L H2O (veeaur) + ~7570L N2 (sama mis algselt sisse ahmiti).
Sellest dokumendist refereeritud - ei viicinud ise läbi arvutada (reede ikkagi)

(28-03-2025, 18:17 PM)Janka Kirjutas: Kole jah, aga arusaamatuks jääb mis neil laboratoorsel moel auto mootorite töötamiseks vajalike põlemissegude laboratoorsel moel leitud komponentnumbritel vedel- või gaasiküttekateldega pistmist on?Ma ise küll ei suuda meenutada ühtegi kirjatükki, kus oleks ära toodud kütuse molekulide muundumise valem hetkel kui nad sisenevad sisepõlemismootorisse. Ehk siis ma pakun, et saadud numbrid kehtivad 99,9% ka "ämbris" põlemise korral
Kas keegi kütab ka sisepõlemismootoriga oma töötuba?
