[13piisab]

Noh - kui N ja G juhtme õigesse kohta saab ning kaablite ristlõiked vastavad kaitsmele, siis ei too elektrik lisaväärtust. Telc viidatud kerisetootjate omavaheline kisklemine räägib hägustest probleemidest toodetega ja nende lahendamine ei seostu kahe juhtme (N+G) õigesse auku pistmisega või kaabli jämedusega (mis on paigaldamise elektri-osa).

Aga küsimuse vastuseks visualiseerimisega:
3f 3 tennil olukorda kujutab manus (võtsin Tegelane5 viidatud materjali lk2):
   

Nagu pinge, käib ka vool siinust - vool tekib ju pinge (ja juhtivuse) tõttu. Need voolud on N suunal vastandmärgiga, aga liituvad faaside vahel, kuna N on ühine. Tähistasin ühes punktis faaside väärtused - sealt on hästi näha, et nende summa on 0. Sama summa on ka kõikidel muudel vooluväärtusel.

Sul on aga 3f peale 5 tenni. Kui tennide võimsused on võrdsed, siis ei ole süsteem päris tasakaalus: pool L1 ja L2 voolust on L1 poolt tasakaalustatud, pool neist jääb aga N-i koormama. Kuna see koormamine on kahe siinuse summa, siis vool varieerub. Kujuta pildil 3 siinuse asemel olevat 2 siinust liitumas. Tasakaalust lahutab L1 puuduv tenn ehk L1 praegune vool ühel tennil.

Teoorias võib muidugi L1 üks ja ainuke tenn olla muudest 2x võimsam ja siis on voolude summa 0. Praktikat ma ei tea.

Ka mul on selle teemaga küsimus: vähemalt osad kerisetootjad soovitavad mitte ühendada kerist RVK järele. Miks ja kas see on põhjendatud? Eks sinna kuuma maandatud korpusega kerise külge vooluahela osaks sattumine on ebatõenäoline küll, aga kuhu seal voolul lekkida on ja kas see leke on tõesti okei? Mu loogika on, et kerised on esimesed asjad, mille RVKga ühendada soovin.