31-05-2025, 20:10 PM
Jagan foorumiväliselt saabunud toredaid mälestusi.
Minu seos ja mälestused seoses Lustisõitudega:
Tehnikaga olen seotud olnud kooliajast saadik. Kõigepealt Riga mopeed, siis mingid mootorrattaräbalad. Enne ülikooli minekut ostsin Põrnika, millega sõitsin lõpuks oma 10 aastat ja mille mootorit tuli ikka korduvalt lahti-kokku monteerida, aga tookord tudengina toimus see olematute eelarvetega.
Järgmisel tasemel vanatehnikaga tegelemise juurde jõudsin 30ndates eluaastates, kui tekkisid rahalised võimalused ära restaureerida oma isa motoroller. Musta numbri sain 2011. aasta sügisel ja kohe sealsamas akti vormistamise ajal värvati mind ka Unic-Motosse, kus samuti mitmed aastad osalesin. Üsna varsti kuulsin teistelt harrastajatelt ka Lustisõitudest, mis pidavat toimuma suviti üks kord kuus.
Tänaseks on mul vanemaid sõidukeid juurde tekkinud ja Lustisõitudel olen neist kõigiga (välja arvatud üks) ka osalenud. Algas aga asi, jah, sellest esimesest motorollerist, millega olen nüüdseks einevate vanatehnikaürituste raames teinud Eestis 1400-kilomeetrise ringi ja sõitnud 700 kilomeetrit Tallinnast Vilniusse. See roller on nagu meie pereliige. Isa on tänaseks 82-aastane ja ta tervis pole enam päris see, aga see sinine kaherattaline on ühenduslüli sellesse aega, kui ta oli 27.
Lustisõidud hakkasid mulle kohe meeldima, sest nendel osalemine on kõige lihtsam ja kättesaadavam. Ei ole vaja midagi eraldi planeerida või organiseerida - lihtsalt lähed ettenähtud tööpäeva õhtul kohale, suhtled teiste toredate inimestega, saad külastada mõnda põnevat kohta (kuhu muidu reeglina iialgi ei satu) ja mõned tunnid hiljem oled kodus tagasi. Unic-Moto ametlikust tegevusest näiteks jäin just sel põhjusel kõrvale - nende suveüritus on mitmepäevane, vajab pikemat etteplaneerimist ja toimub nädalavahetusel. Ja loomulikult on alailma samal nädalavahetusel veel mingi teine, samuti oluline üritus. Lisaks veel see tunne, et kui ma juba klubis olen, siis peaks osalema ka üldkoosolekutel, hääletustel jne. Lustisõitudega seda dilemmat ei ole.
Soovin lustisõitude korraldajatele jõudu, jaksu ja kannatlikkust. Loodame, et kohtume sarnases formaadis vähemalt järgmised 20 aastat veel!
Marti Schmidt
Minu seos ja mälestused seoses Lustisõitudega:
Tehnikaga olen seotud olnud kooliajast saadik. Kõigepealt Riga mopeed, siis mingid mootorrattaräbalad. Enne ülikooli minekut ostsin Põrnika, millega sõitsin lõpuks oma 10 aastat ja mille mootorit tuli ikka korduvalt lahti-kokku monteerida, aga tookord tudengina toimus see olematute eelarvetega.
Järgmisel tasemel vanatehnikaga tegelemise juurde jõudsin 30ndates eluaastates, kui tekkisid rahalised võimalused ära restaureerida oma isa motoroller. Musta numbri sain 2011. aasta sügisel ja kohe sealsamas akti vormistamise ajal värvati mind ka Unic-Motosse, kus samuti mitmed aastad osalesin. Üsna varsti kuulsin teistelt harrastajatelt ka Lustisõitudest, mis pidavat toimuma suviti üks kord kuus.
Tänaseks on mul vanemaid sõidukeid juurde tekkinud ja Lustisõitudel olen neist kõigiga (välja arvatud üks) ka osalenud. Algas aga asi, jah, sellest esimesest motorollerist, millega olen nüüdseks einevate vanatehnikaürituste raames teinud Eestis 1400-kilomeetrise ringi ja sõitnud 700 kilomeetrit Tallinnast Vilniusse. See roller on nagu meie pereliige. Isa on tänaseks 82-aastane ja ta tervis pole enam päris see, aga see sinine kaherattaline on ühenduslüli sellesse aega, kui ta oli 27.
Lustisõidud hakkasid mulle kohe meeldima, sest nendel osalemine on kõige lihtsam ja kättesaadavam. Ei ole vaja midagi eraldi planeerida või organiseerida - lihtsalt lähed ettenähtud tööpäeva õhtul kohale, suhtled teiste toredate inimestega, saad külastada mõnda põnevat kohta (kuhu muidu reeglina iialgi ei satu) ja mõned tunnid hiljem oled kodus tagasi. Unic-Moto ametlikust tegevusest näiteks jäin just sel põhjusel kõrvale - nende suveüritus on mitmepäevane, vajab pikemat etteplaneerimist ja toimub nädalavahetusel. Ja loomulikult on alailma samal nädalavahetusel veel mingi teine, samuti oluline üritus. Lisaks veel see tunne, et kui ma juba klubis olen, siis peaks osalema ka üldkoosolekutel, hääletustel jne. Lustisõitudega seda dilemmat ei ole.
Soovin lustisõitude korraldajatele jõudu, jaksu ja kannatlikkust. Loodame, et kohtume sarnases formaadis vähemalt järgmised 20 aastat veel!
Marti Schmidt