[Lauri_L]

Siinkohal tahan südamest tänada ka üht meie ksf-i, kes täitsa omaalgatuslikult võttis minuga ühendust ja pakkus selle projekti jaoks oma üleliigseid perfostendi

Kuskohast selliseid perforstende saaks tööriistadele tänapäeval?
Mõistliku mitte kullahinnaga?

On kellegil ostukogemust või teab, kes müüb (ka eraisikutele).

Mina olen omad sinised perfoseinad ostnud Balti Laomeistrist. Neil on aeg-ajalt täitsa arvestatavaid soodukaid. Ega keegi sulle ilmselt odavamat hinda pakkuda ei suuda, kui uut asja silmas pidada. Järelturu kaup on üllataval kombel vaid grammi (5-10€ olenevalt raami suurusest) odavamad kui sedagi. Ning sel juhul pead leppima, et ei pruugi saada õiget suurust, värvid erinevad, kulumisaste on erinev, sügavus võib olla erinev ning halvemal juhul satub sisse mõni plaat, millel on vale augu suurus ja või vahe. Lisaks on nende kauplus Tallinnas olemas, asjad kohapeal riiulis ning kohapeal makstes jalutad asjaga minema nagu poest paki piimaga. 

   
Nüüd teemaga edasi minnes pean aga tunnistama, et olen pikalt olnud (nagu nii mõnigi siinne ksf) Vevori klient. Kvaliteet on üldjuhul tugev keskmine ning sealt üles, klienditeenindus mega (pead oskama inglise keelt), hinnad mõistlikud ning seda pole veel juhtunud, et midagi pärast tellimist hiljaks oleks jäänud. Valik on ju mega mida pakutakse... Iga tellitud asi (ja neid on mul palju) on olnud 5-7 kalendripäevaga kodus ukse taga. Muljetavaldav võrreldes meie Eesti ja teiste suuremate Baltikumi veebipoodidega. Minu viimane ost Vevorist sisaldas lisaks mõningatele käsitööriistadele midagi, millest olen päris pikalt puudust tundnud. Kui ma midagi garaažis lõikan, keevitan ja lihvin, siis enamasti teen seda ukse ees. Et sodi garaaži ei lendaks ja ise õues märjaks või lumiseks ei saaks. Nagu ikka. Metalli töötlemisel garaaži lendavat metallipuru ja keevitussädemeid olen seni püüdnud käepärasega - plastmassist, papist ja vineerist tahvlid. Neid on ka ustele, seintele, masinatele ja värvitud pindadele kaitseks pandud. Sisuliselt samad abivahendid, mille endale külje alla viskad kui auto alla ronid. Metallitöö juures loomulikult pole kõige ohutum, mugavam ja kaitsvam lahendus. 

   
Ostetud sai ratastel keevitusekraan. Pikalt käisin tegelikult kodumaistes kauplustes luurel, et osta needitud aukudega keevituskardinat, kuhu ise raam ümber ehitada. Midagi oli ja siis midagi jälle ei olnud (st tellimisel 30tp jms). Olid ka muud tagasilöögid nagu sobiv suurus, neetide vähene arv kinnitamiseks raami vahele jne. Ühesõnaga aega kulus ja tolku netu. Seejärel avastasin puhtjuhuslikult, et Vevoris on ka keevitusekraane võtta. Hind oli tunduvalt kliendisõbralikum kui kohtades kus känud olin ning raam komplektis kaasas. Kokkuvõttes sain komplekti kätte 60 euroga, mis sisaldas veebilehe soodushinda, millele lisandus minu enda püsikliendi boonus. Transport oli küll lisaks, kuid see summa oli marginaalne arvestades, et sai ka palju muud samasse tellimusse pandud. 

   
Kogu komplekt saabus Vevorile omases lainepapist pakendis, kuhu olid kõik detailid piinliku täpsusega pakendatud. Iga detail veel eraldi mullikiles. Viisakat pakitud saadetist (mis on Vevorile pigem omane) on alati hea meel saada. Pakendis olid siis kokkupandav raam, ekraan ise, rattad, kasutusjuhend ning punt kaablisidemeid ekraani kinnitamiseks raamile.

   
Selge on see, et sellise hinna eest ei saa profitoodet, kus peal vabal ajal lõuga tõmmata. Metallkarkass on võrdlemisi õhuke ja võbelev, kui seal midagi vahel ei ole. Natuke ka kiiva kiskuv. Pinnatöötlus ja värvkate on aga väga heal tasemel. Suurem võbelemine kaob, kui karkassile kangas vahele panna ning kiiva kiskuvad detailid saab sirgeks kergema toore jõuga käte vahel. Rattad on kenad - küll plastik, kuid kergema pehmema pinnakattega. Pöördmehhanism on kuulidel ning neljast rattast kahel on pidurid. Ainuke möödalaskmine oli see, et ratastega ei tulnud kinnitamiseks kaasa seibe. Kui laia seibi vahele ei pane, võib kergesti õhukesest metallist jala mutriga kokku pressida. Fotol olevad seibid on oma varudest ning kulusid siinkohal marjaks ära. 

   
   
Kõik kinnituskohad on kenasti materjali sisse needitud, need on tugevad ja neid on piisavalt palju, et kogu asja ühtlaselt pinges hoida. Detailid, mida meie kohalikes kaubandusketis müüdavatel lahendustel väheks kippus jääma. Õmblused tunduvad olema kenad ja tugevad, kuigi siin-seal leidus lõikamata niidi(või millega iganes õmmeldud on)otsasid.

   
Kokkuvõttes annaks konstruktsioonilisele ülesehitusele hindeks 2,5...3/5 ja ekraani materjalile endale tubli 5/5. Tegemist mingit tõugu klaaskiudkangaga, mis on immutatud silikoon ilaadse materjaliga mõlemalt poolt. Näha on, et pole kõige õhem materjal. Nagu mainisin, siis kokku on õmmeldud tummiselt ning mingil põhjusel on lisatud ka aken. Mina viimasest lugu ei oska pidada, kuid kui on, siis las olla. Kokkupanduna on ekraani kõrguseks tublid 198cm ning laiuseks 243cm. Kokku sai ostetud neli ekraani, millest saab vajadusel ehitada lahtise garaažiukse ette tööala või siis vajadusel nelja seinaga ajutise metallitöö- ja keevituspinna garaaži sisse. Peamine on see, et nüüd on garaažis sisalduv paremini kaitstud. Safety first!

   
Sellise pika sissejuhatusega aga tahtsin tulla tagasi eelmise postituse töökoja kapi juurde. Sellel kapil puudus põhi ning põhja alla kunagi paigaldatud jalased sai maha lõigatud, sest need ei toetanud kapi raskust piisavalt hästi. 

   
Otsustasin, et teen kapi põhjale ümber nurkrauast raami nii, et see kannaks kogu kapi põhja. Ehk siis kapi metallist konstruktsioone, mis muidu vastu põrandat puutuksid. Ei midagi keerulist - lihtsalt ja kiirelt valmiv lahendus. Töökoja kapi põhja välismõõdud olid siinkohal 75cm*45cm.

   
   
Taaskord tegelesin osalise taaskasutusega. Pikema külje jaoks lõikasin tükid uuest toorikust, lühemate külgede jaoks läksid kasutusse ülejäägid, mis mõni aeg tagasi töökotta korrastatud töölauast üle jäid. Sellepärast ongi materjal pisut erineva gabariidiga. Lõppkiirusele see aga ei mõju. Diagonaalid paika ning keevitama.

   
Siin on minu uued elektroodid - väga head elektroodid on. Oma varasemates postitustes olen üsna tugevalt kritiseerinud oma odavat Telwini elektroodkeevitust. Kuigi üldiselt ma ei ole loobunud seisukohast, et see masin ongi s*tt, tuleb taaskord kiita siinse foorumi kasutajaid, kes on minu projektidesse panustanud tänuväärselt palju. Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust üks väga lugupeetud kaasfoorumlane, kes minu teemasid hoolega loeb ning paneb hästi tähele, kui ma millegagi rahul pole  Selle inimese ja persooni teeb suureks asjaolu - kus näed viga laita, seal tule ja aita. Ühesõnaga võttis härra minuga ühendust, jagas oma teadmisi ja kogemusi keevitamise vallas ning kutsus külla, kus teooria leidis ka praktikas kasutamist. Kogu selle protsessi lõpptulemus on see, et minu senised Elga, UTP ja Esab elektroodid läksid tagasi ahju peale paremaid aegu (ja keevitusaparaate) ootama ning asemele kolisid Lincoln Electric'u Omnia 46 elektroodid. Täiesti uskumatu, kuidas saab üks elektrood (ning näpunäited kogemustega inimeselt) muuta ühe töövõimetu vaimusünnituse täitsa toimivaks keevitusaparaadiks. Ühesõnaga ei esine enam elektroodide kinnijäämist, süttimine ning korduv süütamine on väga hea ning voolutugevuse aken, kus elektrood hästi töötab on mugavalt lai. Miks ma siinkohal jätan ütlemata, et minu odav keevitusaparaat töötab nüüd hästi on see, et õppeaparaadina kasutusel olnud masin (mis oli täiesti tavaline väike ning päevi näinud masin) tegi minu omale mäekõrguselt silmad ette. Kokkuvõttes on tehnikaga kuidas on, aga sellist meeldivat suhtumist ja kogemuste jagamist täiesti võõra inimese poolt tänapäeval kohata on kahetsusväärselt harv. 

   
   
Kokkuvõttes käis uute elektroodidega kapile toetava põhja raami kokkusäristamine seekord lõbusas meeleolus ning ilma vandesõnadeta. 

   
Selline tore raam sai. Õnnestus teha üsna täpne suurus. Kapi põhja ümber istub kergemate haamrilöökidega.

   
Kuivõrd töökojaruumi põrand on põranda keskel asuva äravoolutrapi poole kaldega, siis pidin raamile ehitama ka reguleeritava kõrgusega jalad. Miks nii pikad? Aga sellepärast, et nagu iga teine seade ruumis, peab ka kapp kogu sisuga olema vajadusel roklaga teisaldatav. Ehk jala kõrgus peab olema vähemalt 80mm. Materjali valik on taas kodune ehk käepärastest vahenditest kokku pandud.

   
Kõigepealt lõikasin sobivad pikkused M16 keermelatti, neile keevitasin otsa mutrid ning tulemi keevitasin omakorda raami külge nurkadesse. Tugipinnaks M16 suur seib, mis on punktitud M16 mutri külge. Selline lahendus annab turvalise 12mm reguleerimisvahemiku, mis minu põranda puhul on täitsa piisav. Kui tulevikus peaks kapp kuhugi mujale siirduma, siis saab vajadusepõhiselt kas täiendava mutri otsa keevitada või asendada olemasoleva pika mutriga. Praegusel hetkel on aga lahendus täitsa piisav.