[v6sa]

Jesper võis nüüd viidata, kus ma väidan asja võimatu olema?

Ise ju kirjeldad ka WiFi navigeerimise eeldusi, mida täna igas majapidamises ei ole. Kunagi tulevikus jah, kui igas ruumis on mingi IoT-seade, mis teiste samasugustega suheldes loob täieliku katvusega jälgimisvõrgustiku, on asjal piisavalt andmeid sentimeetri klassist asukoha väljarehkendamiseks. Ning vaevalt sellisel juhul enam kolme punktiga piirdutakse (tri viitab ju kolmele, kuivõrd meetod põhineb kolmnurkade lahendamisel). Enamate punktide kasutamise meetodit on hakatud nimetama multilateratsiooniks. Eesti keeli siis ehk mitmiklateratsioon... Et kui juba komanussimiseks läks, oleme ikka täpsed, eksole.

EDIT: WiFi-positisoneerimine ei põhine triangulatsioonil - nurkasid ei mõõdeta. Mõõdetakse sarnaselt GNSS toimimisega signaali saatmise ja vastuvõtmise vahelist aega. Ehk selle loogika järgi enamus avalikke allikaid eksib samamoodi terminoloogiliselt - asukoht arvutatakse multilateratsiooni kasutades, sest mõõdetakse signaali teeloleku aega (milles saab rehkendada kauguse). Tänan terminoloogilisele ebatäpsusele tähelepanu juhtimise eest.

Analoogina - aastal 1992 oli GPS asukoha viga sadades meetrites ja geodeedid vaid naersid selle tehnoloogia kasutamise üle täpses töös. Eile mõõtis v6sa allakümnetuhandese sauaga punkte üles veaga mitte üle 11 mm. Oleks viitsinud mõned minutid oodata, oleks ilmselt lubatud 4 mm ära koondunud. Aga polnud vajadust. Kasutades kõiki meil keskpäeval näha olevaid satelliite.

EDIT: SA (Selective Availability) oli veel omaette mure. Ka enne aastat 2000 oli soovijal võimalik (eeldusel, et soetaja polnud teatavate piirangute all) soetada ülikallis (mitu uue hea auto hinda) seade, mis rehkendas nii L1 kui L2 sagedustel. Sõjaväelastega sobivalt lepingulistes suhetes olevatel tegelastel oli täiendavalt võimalik pääseda SA-koodist mööda, aga kahtlus sõjaväelastele reserveeritud lisainfost on olnud olemas kogu aeg. Keegi täiemõistuslik eraettevõtluses seda ei kasutanud, alternatiivid olid piisavalt palju odavamad. Laiatarbekaup oli toona selgelt L1. Ja usaldusväärsemad - ei olnud ju ei uuema bloki GPS ega Glonassi lisasatelliite, hiinlaste BeiDou ja Euroopa Galileo polnud isegi mitte plaanides veel. Heal juhul said anno 2003 liikuva jaamaga pildile 8 satelliiti, mille SNR oli seeditavas vahemikus. Jah, ma olengi nii vana, et sel ajal oli võimalik kasutada naviseadmeid...

Päris muruniidurobotiteemas on kirjas, et tänased robotmuruniidukid Wifit orienteerumiseks ei kasuta. Ainult parandusinfo liigutamiseks.

IoT võib tulevikus vägagi asjasse puutuda, kuivõrd iga säärane "tark seade" on suurepärane asukoht täiendavale WiFi-kiibile, mida positisoneerimine hädasti vajab mingigi täpsuse saavutamiseks.