06-09-2004, 12:04 PM
Mina mäletan kodukohas Kehras GAZ-51 ja 52/53 marki prügiveoautosid. Taga oli selline tõstuki moodi kraana ja platvormi peale läksid kahelt realt sellised Vene tüüpi standardi prügikastid (sellised ruudukujulise põhiplaaniga) peale. Ehk siis - kaste ei tühendatud mitte autosse, vaid veeti kokkukogutud kastid prügimäele (kohalikule), kus need ümber kallati ja tühjad kastid tagasi toodi.
1970te lõpul ja 80te algul tegi asulas peamiselt tööd tehasele kuuluv 51, igavesti mõlkis kabiiniga. Hiljem tulid 52-d/53-d, kus kastide laadimine/tagasitoomine toimus samal viisil.
Kusagil 1982. aasta paigust on mul meeles veel seik, kus Jägalas resideerunud Vene sõjaväeosa 52-prügiveoauto sõitis eramute rajoonis teelt välja, kraavi ja kraavis ümber paiskudes vastu teetruupi. Kabiin oli puhta kägaras, klaasid purud ning erinevas lömmisuse astmes hulk prügikaste oli kahh ümbruskond täis ning sekka veel sealt välja lennanud prügi kahh. Mina pauku ei näinud; kuulsin vaid hirmsat kolinat ja mäletan vaatamna minnes rattad püsti masinat ja kaste/prügi vaid.
1970te lõpul ja 80te algul tegi asulas peamiselt tööd tehasele kuuluv 51, igavesti mõlkis kabiiniga. Hiljem tulid 52-d/53-d, kus kastide laadimine/tagasitoomine toimus samal viisil.
Kusagil 1982. aasta paigust on mul meeles veel seik, kus Jägalas resideerunud Vene sõjaväeosa 52-prügiveoauto sõitis eramute rajoonis teelt välja, kraavi ja kraavis ümber paiskudes vastu teetruupi. Kabiin oli puhta kägaras, klaasid purud ning erinevas lömmisuse astmes hulk prügikaste oli kahh ümbruskond täis ning sekka veel sealt välja lennanud prügi kahh. Mina pauku ei näinud; kuulsin vaid hirmsat kolinat ja mäletan vaatamna minnes rattad püsti masinat ja kaste/prügi vaid.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18