[Telc]

Oskab keegi öelda, kas on politseil ka eeskirjad juhuks kui teist liiklusvahendit peaks olema vaja jälitama?

Ebaselge, mida siinkohal jälitamise all silmas pead. 

Eeldades maalähedast varianti - peatumismärguande eiramine ja eest ära sõitmine.

Alustuseks ampsuke liiklusseadust. Küsitud eeskirjad võtab kokku lõige 5:

 84.   Eritalituse sõiduk
  (1) Eritalituse sõiduk on:
  1) sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk);
  2) sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk);
  3) sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (edaspidi jälitussõiduk).
  (2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
[RT I, 12.03.2015, 6 - jõust. 22.03.2015]
  (21) Alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja ja vabatahtlik päästja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võivad avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda sõitjatele käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest.
[RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021]
  (3) Jälitussõiduki juht võib ametiülesannete täitmisel erisignaale kasutamata kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
  (4) Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest.
  (5) Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.
  (6) Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Ja tükike Korrakaitseseadust:
§ 45.  Sõiduki peatamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
  (2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
  (3) Sõidukit peatav korrakaitseorgani ametiisik peab kandma vormiriietust. Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist, peab sõiduk olema värvitud tähistatud alarmsõiduki kohta kehtiva korra kohaselt.
  (4) Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit liiklusseaduses kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust, kui see ei ole täidetava ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.
  (5) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.

Juhul kui me räägime siiski sõnasõnalt jälitamisest, seaduse keeles jälitustoimingutest, tuleks ette võtta Kriminaalmenetluse seadustik:

3¹. peatükk

JÄLITUSTOIMINGUD
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]