Nojah, ma sada protsenti nõustun sellega, et päästjate elu pole vaja raskemaks teha kui see juba niigi on. Samas üldine kivi kipub minema sinna kapsaaeda, et kiirtee on ikka võrdlemisi uus nähtus ning läheb aega, kuni liikluskorraldajad ära õpivad, kuidas sellega käituda. Paar näidet, mis viimase paari kuu jooksul silma on jäänud:
- Meil on nüüd need peened ja kallid tablood liiklusinfo edastamiseks, aga miskipärast on juurdunud arusaamine, et ka siis kui kõik on korras ja midagi tähtsat öelda pole, peab seal ikka mingi sõnum särama. Mingi kasvatuslik jura stiilis "jälgi pikivahet", "talvel võib tee olla libe", "öösel on pime", "maga käed teki peal" jne. Tulemus: sel hetkel, kui sinna mingi päriselt ohutust mõjutav teade ilmub (viimati oli "600m pärast seisab veok pooleldi teel"), on tabloode algne mõte nii ära devalveeritud, et keegi lihtsalt ei vaevu lugema, mis targutavat-manitsevat propagandat teejumalatel jälle edastada on.
- Meil on olemas Teedeinfokeskus ja läbi selle põhimõtteliselt meetri täpsusega info teekatte seisukorrast, temperatuurist, hõõrdetegurist vms. Kui 40km lõigul on 2km jagu lahti lükkamata, siis tehniliselt on täiesti võimalik panna selle jupi peale elektrooniliste märkidega ajutine kiirusepiirang ning seda operatiivselt korrigeerida, vastavalt sahkade liikumisele. Aga noh, kus sa sellega - kui Vaidas on libe, siis piirang virutatakse Tallinnast Mäoni ja ise oled loll ja hoolimatu, kui päriselt libedaks muutumise hetke maha magad. Jällegi sama devalveerimise teema, kui on teada, et piirangud on pandud põhjusega, siis juht "ärkab üles", kui on laias kaares maalitud, siis lõpuks lastakse ikka poolunes pluss-millegagi.
- Pärast hukkunud veokajuhi õnnetust on vähemalt natuke hakatud seda järgima, et kui keegi tee ääres seisab, siis peavad märgid ka teisi hoiatama. Samas see on ikka täiesti 50:60, kas konkreetsel juhul on hoiatus väljas või mitte - alatihti on näha, kuidas keegi on teepervel, auto ümber mingi sagimine käib, aga kõrval on piirang 120, mingi kaubik pressib mööda ja vaata ise, kuidas ära mahud. Siin muidugi on liiklejate kasvatuse teema ka, fcuk sa ei jää kiirteel seisma, sest stiilis ämm tahab pissile või laps ajas limonaadi ümber, Eestis on teedevõrk nii tihe, et selleks on piisavalt mahasõite, bussitaskuid jms, kus oma olmeprobleeme lahendada.
Kogu selle lodeva suhtumise käes kannatavad lõpuks ikka need, kellel on päriselt vaja kiirteel midagi majandada, nagu antud juhul päästjad. Võib ju jaanipäevani viriseda, kuidas "juht peab valima õige sõidukiiruse", aga kiirteel, eriti tiheda liiklusega ja mitteoptimaalse teekatte seisukorra puhul, ei ole need valikud alati nii lihtsad.
- Meil on nüüd need peened ja kallid tablood liiklusinfo edastamiseks, aga miskipärast on juurdunud arusaamine, et ka siis kui kõik on korras ja midagi tähtsat öelda pole, peab seal ikka mingi sõnum särama. Mingi kasvatuslik jura stiilis "jälgi pikivahet", "talvel võib tee olla libe", "öösel on pime", "maga käed teki peal" jne. Tulemus: sel hetkel, kui sinna mingi päriselt ohutust mõjutav teade ilmub (viimati oli "600m pärast seisab veok pooleldi teel"), on tabloode algne mõte nii ära devalveeritud, et keegi lihtsalt ei vaevu lugema, mis targutavat-manitsevat propagandat teejumalatel jälle edastada on.
- Meil on olemas Teedeinfokeskus ja läbi selle põhimõtteliselt meetri täpsusega info teekatte seisukorrast, temperatuurist, hõõrdetegurist vms. Kui 40km lõigul on 2km jagu lahti lükkamata, siis tehniliselt on täiesti võimalik panna selle jupi peale elektrooniliste märkidega ajutine kiirusepiirang ning seda operatiivselt korrigeerida, vastavalt sahkade liikumisele. Aga noh, kus sa sellega - kui Vaidas on libe, siis piirang virutatakse Tallinnast Mäoni ja ise oled loll ja hoolimatu, kui päriselt libedaks muutumise hetke maha magad. Jällegi sama devalveerimise teema, kui on teada, et piirangud on pandud põhjusega, siis juht "ärkab üles", kui on laias kaares maalitud, siis lõpuks lastakse ikka poolunes pluss-millegagi.
- Pärast hukkunud veokajuhi õnnetust on vähemalt natuke hakatud seda järgima, et kui keegi tee ääres seisab, siis peavad märgid ka teisi hoiatama. Samas see on ikka täiesti 50:60, kas konkreetsel juhul on hoiatus väljas või mitte - alatihti on näha, kuidas keegi on teepervel, auto ümber mingi sagimine käib, aga kõrval on piirang 120, mingi kaubik pressib mööda ja vaata ise, kuidas ära mahud. Siin muidugi on liiklejate kasvatuse teema ka, fcuk sa ei jää kiirteel seisma, sest stiilis ämm tahab pissile või laps ajas limonaadi ümber, Eestis on teedevõrk nii tihe, et selleks on piisavalt mahasõite, bussitaskuid jms, kus oma olmeprobleeme lahendada.
Kogu selle lodeva suhtumise käes kannatavad lõpuks ikka need, kellel on päriselt vaja kiirteel midagi majandada, nagu antud juhul päästjad. Võib ju jaanipäevani viriseda, kuidas "juht peab valima õige sõidukiiruse", aga kiirteel, eriti tiheda liiklusega ja mitteoptimaalse teekatte seisukorra puhul, ei ole need valikud alati nii lihtsad.