[Lauri_L]

Järk-järgulise garaaži sissekolimisega ning sinna teatava inventari muretsemisega seoses tekib jooksvalt vajadus täiendava hoiustamispinna järele. Mitte riiulipinna, vaid suletud pinna ehk siis igasuguste kappide ja sahtlite järele. Mulle ei meeldi, kui töökojas asjad vedelevad, seega peab vajalik varandus olema silma alt ära pandud, kust need vajadusel hiljem üles leiab. See käib nii tööriistade, elementaarsete kulutarvikute kui ka näiteks ehitusmetalli kohta. Ja kui asi läheb lahtisesse riiulisse, siis peab see olema võimalusel eraldi hoiukastis ning markeeritud. Sellepärast olengi võrdlemisi aktiivne kasutatud kaupade müügiportaalide jälgija. Mis puutub igasugustesse kappidesse ja laudadesse, siis mulle väga tänapäevane õhukesest plekist asi peale ei lähe. Garaažis peab mööbel olema tugev ja toekas - olen seda varemgi tunnistanud.

   
Osta.ee-s jäi mulle ette selline kapp. Kuna ma enamasti planeerin mitu sammu ette, siis on alati tähtis, et ostetud asi saaks just õigete mõõtudega. Ruumi on vähe ning alati peab arvestama, mis ühe või teise asja kõrvale tuleb ja kuidas nad omavahel ära mahuvad ning hiljem kokku sobivad. Antud kapp on 185cm kõrge, 72cm lai ning 50cm sügav. Ning just sügavus ja laius olidki antud juhul need, mis mulle olulised olid. Miks, seda saab tulevikus lugeda.  

   
Kapp ise on võrdlemisi tugeva konstruktsiooniga - keeviskonstruktsioon ning kannatab igast nurgast ja asendist tõsta ilma, et kuskilt läbi painduks. Kaalu üksjagu ning tundub, et tegemist võib mõne nõukaaja lõpupoole teenindus- või tööstusruumi laokapiga olla. Vanema aja metallitöökoja kapp ilmselt mitte, sest need olid juba kohati 3-4mm paksusest materjalist valmistatud. Kapi tagaosast leiab neli käepidet - kas keegi teab, kas neil mingi spetsiifiline mõte või otstarve ka võis olla?

   
   
Kapp ise pärineb erakätest, kus see vististi oli garaažis/hoiuruumis panipaigana kasutusel. Miskise elevandiluu karva mati värviga on mingil ajal üle rullitud ning sellepärast on säilivus üllatavalt hea. Sees on kolm eemaldatavat plekist riiulit ning uksel lukk, mis paraku ei tööta. Ostuga iseenesest väga rahul. Osta.ee-s üleval olnud fotod olid võrdlemisi kehvad ja paha nurga alt ning ilmselt sellepärast kedagi väga ostma ei ahvatlenud. Sisuliselt tuli paari burgerieine rahaga kätte. 

   
Esimese asjana võtsin kogu eemaldatava pudi padi küljest ära ning lükkasin pinnad värvimisel tekkinud defektidest ja vähesest värvialusest roostest puhtaks. Roostet oligi ainult ukse alaservas ning natuke kapi sisenurkades. Paar kohta oli vaja sirge(ma)ks väänata ning ülejäänud seisneski pintslitriipude kergemas siledamaks lihvimises. 

   
Ja muidugi tagumised käepidemed lõikasin maha. Neile leiab otstarbe ehk mõnes teises projektis. 

   
Kapi põhja alla oli väänatud 20mm kõrgusega latt. Eks ikka selleks, et põhi vastu maad ei oleks ja seal ära ei mädaneks. Siit võiks järeldada ka, et selle kapi algne värv võiski olla harju keskmine hall. Rohkem nagu muid kihte ei tuvastanud. Ning kui see paika peab, siis hoiustatud on seda kappi selle eluea jooksul eeskujulikult. Üldiselt kipuvad põhjaalused olema kõige kehvemas seisukorras.

   
Ning lihtsa vaevaga läks ka kõrgendus taaskasutatava metalli hunnikusse oma aega ootama. Lihtne põhjus selles, et nagu ka kõik muud asjad garaažis, saab ka see kapp omale raami põhja alla, millest saaks seda kiirelt roklaga ühest kohast teise teisaldada.

   
Taaskord seadsin oma moodsa madala profiiliga töölaua üles ning läks tööks. Materjaliks seekord 30x30x3 nurkraud.

   
Ning mõni hetk hiljem sain juba kinni punktitud raami kapi põhja peale sobitada. Istus kenasti. Seejärel säristasin tükid lõpuni kokku. 

   
Jalgadeks lõikasin taas keermelati. Mõõduks M12, alla väikeseks kõrgustevahe kompenseerimiseks mutter, millele omakorda M12 suur seib alla keevitatud. Keermelati tükkide pikkuseks enam-vähem 95mm, et rokla alla mahuks.

   
Seejärel kasutasin teist tükki keermelatist, mille abil mutreid keevitamise ajal kinni hoidsin ja täisnurga alla seadsin. Pärast läksid eelenvalt ettevalmistatud "jalad" tagasi. 

   
Ning laias laastus vähem kui kolm tundi pärast relaka metalli löömist oligi alus valmis ning hilisõhtune plaan garaažis täidetud. Nüüd vaja veel vaid värv peale panna...