[Lauri_L]

Võtan lugupeetud kaasfoorumlaste konstruktiivse kriitika ketiteritaja freespingi töötasapinnal kasutamise kohta arvesse. Kõik õige ja põhjendatud. Siiski juhin tähelepanu sellele, et liugpinnaga siiski otseselt tegemist ei ole - tegemist on töötasapinnaga detailide kinnitamiseks. Liugpinnad on sellel pingil erinevalt enamikust töökodades leiduvatest pinkidest (loe: mitte hooldatud ja hoolitsetud) kenasti kaitstud. Kes vaatab fotosid see mõistab. Töötasapinna olen alati pärast iga tööd, sh pärast teritamist, puurimist või freesimist, pühkinud, pesunud, kuivatanud ning õlitanud. See igati loomulik tegevus. Kuna on oma pink, siis on selliseks tegevuseks alati motivatsiooni ning aega. Kes on harjunud tööriistadega tööd tegema ja oskab neist lugu pidada, see tegutseb nii ka võõraste tööriistadega. Suruõhuga puhtaks puhumine on pigem erand, sest see võib rohkem halba kui head teha. Aga kokkuvõttes on point olemas ja mõtlen, kuidas saaks asja tulevikus ümber teha. 

Ksf Walter sõnastas küsimuse tugijalgade kohta väga õigesti - "ilma kontramutriteta". Tugijalad (keermelati jupid) on keeratud alusele keevitatud mutritesse lõpuni välja ning pingutatud. Sisuliselt töötab raam kontramutrina. Teises otsas ehk põrandaga kontaktis olevad murtrid on lühikesed, sest minule vajalik reguleerimisvahemik tulenevalt põranda kaldest on kokku ehk 3-4mm. Selle töö teeb madal mutter kenasti ära - paar millimeetrit ühelt poolt ja paar teiselt poolt ning ongi tasakaalus. Pikk mutter on teemaks, kui suuremat reguleerimisvahemikku tahta, mitte jäikuse suurendamiseks. Jäikust annab ikkagi nimetatud kontramutter, mis lõtku pingutab ning selle saab vajadusel alla lisada. Stabiilsuse puhul mängib enam rolli kapi ja selle sisu mass. Mida suurem mass, seda stabiilsem. Kui tühjale kapile õlg vastu panna ja lükata, siis tõuseb kapp ühele küljele püsti koos alusraamiga. Kapp raami seest välja ega seal sees ei liigu. Ka jalad ei paindu üheski suunas. See 100mm on väga väike suurus arvestades põhja pindala ja fakti, et kõik neli jalga on kenasti reguleeritud ning põrandaga ühte moodi kontaktis. Sisuliselt on töökodades pea kõik olulised ning palju suuremad ja raskemad seadmed samasuguste reguleeritavate jalgade peal - freespingid, treipingid, tõstukid, keevituslauad jms. Väike jala diameeter ja võrdlemisi väike kõrgus ei mõjuta stabiilsust, kui peal on korralik mass, raskus töötab sirgelt ülevalt alla, kõik punktid puutuvad ühtlaselt maha ning kui puutepunkt aluspinnaga on laiendatud - antud juhul suur seib aluspinnaks. Mul on täna töökojas pea kõik kapid-seadmed samasuguselt teisaldatavaks muudetud ning saan kinnitada, et probleeme stabiilsusega ei ole. Hea, odav ning kiire lahendus mida julgeks ka teistele soovitada.