20-11-2025, 11:54 AM
Sai jätkatud elektrohüdraulliliste aknatõstukitega. Paika sai pump ja osad klapid. Esimestel autodel paigaldati pump raami vahele akukasti ette, kasutades erikujuga plekki, mis kinnitus nelja poldiga altpoolt raami külge. Hilisematel autodel paigaldati see juba mootoriruumi.
Süsteem töötas järgnevalt. Kui akent tahetakse avada, avab lüliti vajutamine klapi ja käivitab pumba. Akna ülestõstmisel pöörleb pump ühes suunas ja pumba rõhk surub kolvi vedru vastu üles, et akent tõsta. Kui lüliti vabaneb, pump peatub ja klapp sulgub, vedelik jääb kinni ja aken püsib üleval. Akna langetamisel avaneb klapp ja pump töötab vastassuunas, tekitades veidi tõmmet, et vedelik silindrist välja liigutada, ning abivedru aitab aknal laskuda. Lüliti vabastamine peatab pumba, sulgeb klapi uuesti ja vedelik jääb kinni akna mis tahes asendis.
Esmakordselt paigaldati see süsteem 1941. aasta Packard 180-le, mille pealt ka ZIS 110 maha kopeeriti. Kui Packardi süsteemi võtsid üle veel teisedki USA autotootjad, siis ZIS 110 jäi minu teada esimeseks ja ainsaks autoks NSVL autotööstuses, millel säärast lahendust kasutati. Järgnenud mudelitel kasutati juba elektrilisi aknatõstukeid.