[41Degree]

1) Kui palju mõjutas poltide hukkumist asjaolu, et piiret tabas suhteliselt kõrge raskuskeskmega objekt mistõttu piirdeposti kui kangi jõuõlg oli maksimaalne võimalik?
2) Milliste postide poldid hukkusid kokkupõrkel ja millised loobusid vastupanust siis kui 14 tonni kiirendas 9,8m/s^2 Tartu maantee suunas?

Esimese punkti osas on see nii ja naa. Kui võtta kokkupõrget eeldusega, et ükski plekk ei haaku maapinna ning horisontaalse barjääri vahelt tugiposti taha, siis kõrge raskuskese teeb olukorra rinnatise jaoks isegi paremaks. Võrdle nt seda, kui paned jooksvale inimesele jala taha hüppeliigese juurde vs see, kui sirutad jala horisontaalselt ette jooksja puusa kõrgusele. Teiselt poolt aga on ühe krusa raskuskese hoolimata optilisest illusioonist suhteliselt madal, sest kuudi katuseplekk ei kaalu midagi võrreldes sildade, mootori ja raamiga. Haagis on küll vähe kõrgema raskuskeskmega, kuid ega seegi suurt pilli puhu tingimusel, et ükski sõiduki detail ei oska end deformeerumisel haakida maapinna lähedalt mõne tugiposti taha, vastasel korral on lugu muidugi kardinaalselt teine. Veokal vist ei ole eriti selliseid asju, mis mahuks horisontaalse piirde alla, seega selle tõenäosuse võib piisavalt väikeseks lugeda.

Teise osas on aga nii, et täiesti selgelt on suurem osa piirdest lahti tulnud siis, kui veokas selle otsas kõhutas ilma muu maailmaga tugipunkti omamata. Sellel pildil on näha, et oranžid jälgede markeeringud kaovad silla pealt ära enne taustal seisvaid helkurriietes inimesi. Sellega klapib ka siit nähtav maandumispunkt. Samalt pildilt ning veel paremini siit on näha, et piire on jalgadelt ära murdunud valdavas enamuses sealt, kus veoka puudet pole olnud. Huvitav küsimus, millele võib vastust otsida, on muideks see, et miks selline piirde kaasatõmbamine oli põkkumiskoha suhtes ebasümmeetriline, kuigi see seda ei peaks olema, aga selle uurimine on vähemalt esmapilgul tarbetu kretinism, mis asja olemust ei muuda.