[Lauri_L]

Jätkan...

   
Järgmisena lõikasin välja tükid statiivide tugipinna ja selle kõrguse reguleerimiseks. Kuna need kaks on omavahel poltidega seotud, siis tuli ka augud sisse puurida. Seda oli mõistlik mingisugusegi täpsuse tagamiseks teha samaaegselt. 

   
Selline tuligi välja. Esialgu natuke kohmakas tundub, kuid pea muud ei suutnud välja mõelda. Ehk siis alumine pool sellest tuleb statiivi postide vahele keevitada ning ülemist saab alumise suhtes üles-alla ning nurga alla reguleerida. Kuivõrd põrand võib olla tööpingi suhtes kaldu nii pikisuunas kui ristisuunas, siis jätsin võimaluse mõlemat pidi reguleerimiseks. Poldid läbivad alumist osa, kuid ülemist osa vaid ühelt poolt. Kõrgust ning kallet reguleerib kolmest mutrist kahe alumise üles-alla keeramisega. Ülemine hoiab tasapinda fikseerituna. Reguleerimisulatus on taas selline valitud, et peaks minu põranda kaldega sobima ning jääb veel ülegi. 

   
Siin mõlemad toed, sest statiive tuleb kaks. Kasutasin olemasolevaid metalli ülejääke, sestap on ka kuju pisut erinev. Funktsionaalsust see muidugi ei mõjuta. 

   
Siin ajasin toed püsti ja aluse suhtes täisnurga alla. Valminud tükid panin ajutiselt vahele, et poste teineteisest õigel kaugusel hoida. Seejärel läksid punktid fikseerimiseks peale.

   
Et mitte suures tuhinas ämbrisse astuda, siis toetuspinna paika seadmiseks ajasin nii sae kui statiivi enda enam-vähem tasasele pinnale, reguleerisin tugipinna keskmisse asendisse ning seadsin kogu krempli kõrguse viimaseks seadistamiseks pingi kruustangidesse kinnitatud nelikanttoru alla. See on reaalne tulevane tugipinna kõrgus. Enne seda paigutasin statiivi alla puuklotsid, mis olid valitud vastavalt rataste kõrgusele. 

   
Mõlemad toed reguleeritud õigele kõrgusele ja punktitud.

   
Siin tekkis kohe ka üks väiksemat sorti tagasilöök disaini osas. Nimelt, et üles-alla reguleeritavat tuge kahe posti vahele paika saada, siis oli reguleerimispoldile vaja seestpoolt ülemist profiili mutter peale saada. Aga kuidas sa selle mutri sinna meelitad ja poldi otsa keerad, kui see asub kahe posti vahel ja seda pole nii võimalik kinni hoida. Poldi pead ei tahtnud hakata alt ära lõikama - idee sellest, et mutter lahti keeramisel maha ei kuku ja ära ei veere, meeldis liiga palju.  

   
Seega võtsin suvalise poldi (eelmisel fotol), panin mõlemale poole hoidmiseks mutrid peale ning punktisin sisemise mutri sisepinnale kinni. Seejärel ajutine polt ära ning läks tagasi kõrguse reguleerimiseks pikk polt. 

   
Nii saab kahe posti vahel oleva ja ligipääsu mitte omavasse nelikanttorusse poldi sisse keerata ilma mutrit kinni hoidmata ning selle väljastpoolt teise mutriga stoperdada.