[Lauri_L]

Laual on nüüd värv piisavalt kuiv, et saab liigutama hakata. Kuhu mujale, kui ikka jalgade peale tagasi.
   
Eesmärk on laud alusele saada ühe-kahe täpse liigutusega. Ehk igasugused lükkamised, lohistamise jms jäid ära. Konstruktsiooni tõttu ei saa lauda ka roklaga alusele langetada. Ühesõnaga tuli traktor ja alusekahvlid appi võtta. 

   
Kahjustuste vältimiseks tõstmisel panin täiendava liimpuitplaadi laua töötasapinna alla. Nii ei puutu tõstekahvlid ega ka plaat värvitud metallpindadega kokku. Kuigi värv on kenasti tolmukuiv ja kannatab juba teatavat koormust, siis lõpliku tugevuse saavutamiseks vajab see pikemat aega. 

   
   
Lõpuks tegingi nii, et lasin laua umbes paari sentimeetri kaugusele raamist. Seejärel raami jalgade alla puutükid, millega raami laua vastu tõstsin. Seejärel raam laua külge poltidega kinni, puutükid minema ning komplekt põrandale tagasi. 

   
Nagu päris juba. Nüüd on palju lihtsam kogu asja roklaga mööda põrandat ringi sõidutada. 

   
See on tüüpiline, et kõige ebamugavam töö jäetakse viimaseks - nii ka minul. Sahtlid. Palju sahtleid, tervelt 17 selle võrdlemisi väikese laua kohta. Kusjuures iga üks on neist pisut erineva kõrgusega. Sovietiaegne käsitöö, pole midagi parata. Sahtlitega oli tegelikult nii, et need väga hästi algselt käia ei tahtnud. Peamiseks põhjuseks oli see, et sahtli küljed olid liiga täpsed tehtud ning need hakkasid kohati käima vastu ülemise riiuli tugesid (nurkraudade alosa, millele toetus ülemine riiul). Selle vea parandasin tegelikult juba varem, lihvides nurklihvijaga pea kõikide sahtlite küljed umbes millimeetri jagu maha. Eks seal oli üksjagu leiutamist ka, et kuhu üks või teine sahtel käib - märke ju peal polnud. Paar sahtlit pidin isegi lahti lõikama ja sügavuses pisut lühemaks tegema, sest esikülg kippus võrreldes teistega liialt välja ulatuma. Ülemisi sahtleid modifitseerisin samal meetodil selleks, et sahtli esiosa ikka kergelt töötasapinna alla sõidaks, vältimaks sinna kogunenud vee sahtlisse tilkumise, kui selline oht tekkima peaks. 

   
Iga sahtel sai igast küljest ning seest ja väljast nurklihvija abil puhtaks nühitud. Loomulikult täpselt nii palju, kui minimaalselt vaja. Krunt all oli tugev ning seda polnud mõtet maha võtta. 

   
Seejärel tolm minema ning ksüleeni ja lapiga pinnad rasvast/jääkidest puhtaks. Sahtlitega tegelemisele kulus peaaegu terve päev ilma lõunapausita. Aga tulemus sai hea. Sahtlid on hästi tehtud, tugevad ning kenasti vormis. Kuskilt midagi kõver otseselt pole, põhjad siledad ning käepidemed terved. Valmistamisel on meister nendega mehiselt vaeva näinud. Kui päris aus olla, siis mina aru ei saagi, kuidas need täpselt tehtud on. Ühtegi liitekohta ega keevituse-punktkeevituse kohta nagu näha polegi. Ainukesed nähtavad kohad on vaheseinte paigaldamise käigus punktimisel tekkinud. Arvestades tootmisaega kõva respekt!

   
Nagu näha, siis sahtleid on sellel laual kolme erineva "sisuga". 6tk on seest tühjad, 8tk on keskelt vaheseinaga jagatud kaheks ning 3tk vaheseintega suisa kolmeks. Mulle iseenesest on madal sahtel mokka mööda. Hea teatavaid tööriistu ja tööriistakomplekte kompaktselt kindlasse kohta ära mahutada. Unustasin eelmiselt omanikult küsida, et milleks selline ülesehitus algselt mõeldud oli. Tõesti viilide, mutrivõtmete jms tööriistade hoiustamiseks? Mida veel uuselamurajooni kortermaja keldris sellist on, mis taolisi sahtleid vajab?

   
Igatahes esimene kiht värvi sai edukalt peale. Esimese ringiga jäid siis vaid sahtlite alaosad värvimata. Nendega toetuvad sahtlid puutükkidele kuivamise ajaks. Värvisin taas samamoodi nagu lauda. Esmaslt pintsliga keerulisemad kohad ning sisenurgad, seejärel 10cm rulliga suured pinnad.

   
Vahepalana vedasin ära toite veeboilerile. 

   
Pärast 24 tundi kuivamist keerasin sahtlid tagaküljele püsti, värvisin altpoolt ning veelkord küljed ja esikülje koos käepidemega. Eelmine kate oli kenasti siledaks vajunud ning pärast teist kihti sai välimus juba üsnagi kaubanduslik.