[indreksirk]

Üks asi on ilmnenud seoses kehtiva registreerimise tasuga.
https://elu24.postimees.ee/8392067/sotsi...eeste-eest

Siin tuleb eristada kahte aspekti.
Esmalt, ebaausad automüüjad ning nende vahendatavad tooted. Nendega peaks tegelema Tarbijakaitse. Kuigi lugedes ajakirjandust siis nad jäävad kohati jõuetuks.
Probleem on just müüdava kaubaga, kus lõpptarbijale jääb vastutus ehk ostja peab kontrollima kõik üle, vastasel juhul saabki põrsa kottis. 
Enda kogemustest võin väita, kui midagi on müüki lükatud on see alati mingi põhjusega, alati ei maksa kahtlustada kõige hullemat.Sõiduautode puhul aitab kasvõi tüv punkti, esinduse külastamine ja maksta kontrolli eest raha ära. Endal hiljem vähem probleeme ja asjatut närvikulu.

Teine teema:
Registreerimise tasu ja omanikuvahetus. Artiklis on mainitud, et auto ärimehed/firmad ei vormista autosid enda minele vaid lükkavad tehnigu transpordiamet e-teeninduses tagasi.
Kahjuks leidub ka mõningaid pahatahtlikke autoentusiastidest indiviide kas samamoodi tegutsevad, mis tahes ettekäändel. Siin aitab ainult võtta füüsiline ostu-müügi leping. Kui keeldutakse või hakatakse häma ajama tuleks tehnig viivitamatult katkestada. 
Riigile ehk kõige olulisem on see, et tegu on n.ö maksu auguga. Kus küll lõpp tarbija tasub siis registeerimisega seotud kulud(auto ostu korral) aga vahendaja ei maksa mitte midagi, registeerimise tasude mõttes. Samuti jääb auto müügi korral vastutus müüjale, kes peab veenduma, et ostja on aus ning ei esita vale andmeid ega tee muud moodi nahka

Registreerimistasust

See on vana ning ülemaailmne praktika, et autode vahendamisega tegelevad isikud või ettevõtted ei registreeri autot enda nimele. Isegi kui sellega ei kaasne registreerimistasu, siis mingi riigilõiv tuleb ikka tasuda. Rääkimata sellest, et sellisel juhul jääb maha ametlik jälg tehingust, mis annab võimaluse riigile tunda huvi maksude tasumise kohta ning muudab oluliselt ka õiguslikku vastutust, kui ostjal on ostetud kaubale pretensioone. Väga levinud on müügilepingul ostja nime lahtiseks jätmine kuni uue omaniku leidmiseni.  Pahatahtlikumad täidavad küll lepingu mõlemad pooled, kuid vormistavad ostjaga uue lepingu, kuhu kannavad juba uue omaniku andmed ning võltsivad lihtsalt müüja allkirja. Kuna müüja on nagunii auto müünud, siis tavaliselt sellega probleeme ei teki ning liiklusregistrid teevad allkirjaekspertiise vaid tõsise kahtluse korral. 

On täiesti normaalne, et "ärimees" optimeerib oma kulusid, et teenida võimalikult suurt tulu. Lihtsalt missioonitundest maksta riigilõive ja registreerimistasu ei ole lihtsalt majanduslikult mõistlik. Meie tänases uues olukorras tuleb kohaneda. Liiklusregistris on võimalik avalikust vaatest näha, kas konkreetse sõiduki registreerimistasu on makstud või mitte ning kontrollida ka selle suurust. Registreerimistasu maksab see, kes teeb registritoimingu - selleks ongi see ostja, kes auto oma nimele vormistab. Kui liiklusregistris on ostja poolt tehing küll kinnitatud, kuid jäänud lõpuni vormistamata (sh registreerimistasu maksmata), siis kustutakse auto ajutiselt registrist viie tööpäeva möödumisel (LS § 77 lg ja 8 p 1). 

Rahaliselt lõpptulemina ei ole vahet, kas registreerimistasu on maksnud "autoärikas" või uus ostja. Lõppsumma sellest ei muutu. Ostjal peab olema aga niipalju tarkust, et teha endale selgeks, mis kaasneb auto ostmisega. Lisaks registreerimistasule tuleb teha ka kindlustus, osta kütust, teha autole hooldust ja remontigi. Omandiga kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused ja kulud. Iga autoomanik teab, et auto ostmine on kõige lihtsam asi, omamine on juba keerulisem - kulud, vastutus, riskid. Seetõttu ongi ühapopulaarsem jätta need omaniku kohustused kellelegi teisele ja olla vaid kasutaja.