Eile, 17:51 PM
Jõuangi seoses selle konkreetse lauaga viimase peatükini ehk kokkupanemiseni.
Enne seina äärde tõstmist paigaldasin boileri toitekaabli (3G2,5). See jookseb laua tagaseina puuritud august kuni boileri tagaküljeni laua küljeseina sees. Täpsemalt külgseina ja sahtli siinina töötava nurkraua vahelt. Tegin sinna eelenvalt väikesed toed, et kaabel kindlalt omal kohal püsiks ning liikuva sahtli teele ei satuks.
Valamu on keraamiline ning seetõttu päris raske. Mõõtudeks 55cm laiuses, 45cm sügavuses ning 18cm kõrguses. Eraldi seda kinnitama ei peagi. Püsib oma massiga kindlalt kohal. Alt pilti ei teinud, kuid kandvat pinda on sellel ligikaudu 40% ulatuses kogu põhja pinnast. Valamu valisin ruumi paremaks kasutamiseks teadlikult sellise, kuhu saab kraani otse külge kinnitada.
Kui kraan külge sai, siis läks paika filter koos kollektoriga.
Ja alles seejärel boiler. Identseid Kospeli boilereid, millel on erinev võimsus, on müügil neli erinevat - 3,5kW, 4,4kW, 5,5kW ja 6kW. Tulenevalt võimsusest (minul on 5,5kW) paigaldatakse sissetuleva liini sisse drossel, et kütteelement jõuaks töö ajal vee piisavalt soojaks kütta. Mida võimsam on boiler, seda suurema läbivoolu hulgaga drossel seal käib. Täpsemalt on tegemist Kospel EPO2-5 marki läbivooluboileriga. Ehk vett soojendatakse vaid siis, kui on tarbimine.
Boileri väliskesta põhja puurisin augu. Kui midagigi peaks sees lekkima hakkama, siis voolab vesi välja just selle koha pealt, kus see mulle kõige paremini silma hakkab. Boileri tagaseinas põhjast pisut kõrgemal tundus olevat tootja poolt tekitatud lekkeava, kuid see ei olnud asukohta silmas pidades kõige mõistlikuma koha peal.
Siin on kogu vajalik juba paigas. Hästi pisut pidin ühendusi jooksvalt ümber tegema, sest üks kolmikutest osutus defektseks (seina mikropragu). Kuna mõlemad kasutatud kolmikud olid sama tootja omad ning samast kauplusest, vahetasin mõlemad ka uute vastu ümber. Fotol on näha täiendav liin, mis läheb laua alla ning väljub küljelt. See ongi väljavõte veevoolikule kas siis kastmiseks, auto pesemiseks või teab milleks veel vaja. Selle tegin 20mm al-pex torust ning paigaldasin lahtivõetavate liitmikega. Kuna mul on probleem, et veetrassi satub väikese disainivea tõttu (ei hakka seda muret siin pikemalt lahkama) harva ning väga vähesel määral õhku, siis panin voolikuveele minevale liinile ka deaeraatori (automaatne õhutaja) peale. Muuks seda eriti vaja polegi, kuid kui natuke õhku näiteks survepesurisse satub, siis hakkab see rõhulülitit segama. Seetõttu seadsin filtri koos kollektoritega väikese kalde alla, et õhk pigem deaeraatori suunas liiguks.
Väljavõte veevoolikutele.
Keermete tihendamisel on mul üldjuhul abiks Loctite 55. Asendamatu asi väiksemate toruliitmike tihendamiseks.
Päris esimene katsetus veega. Uskumatu luksusena tundub kraanivee olemasolu ning selle äravool garaažis. Veel enam, et lisaks külmale on kohe olemas ka soe vesi. Ei pea enam õues lumes või garaaži nurgakaevust ammutatud vees käsi pesema. Saab enne tuppa minekut inimese kombel seebiga käed ja näo puhtaks pesta
Tootja hüüab maha, et see boiler suudab vooluhulga 2,6l/min juures tõsta vee temperatuuri 30 kraadi võrra ning selle saavutamiseks kulub 30 sekundit. Minul on puurkaevu vesi. See liigub maa sees puurkaevust ca 40-50m maja veesõlme ning sealt edasi ca 130-140m ringiga garaažini. Trass eraldi soojustatud ega soojendatud pole. Seega eeldan, et boilerisse tulev vesi väga palju põhjavee temperatuurist kõrgemaks ei soojene. Igatahes, kui kraanist vesi jooksma panna, siis ca 4-5 sekundiga on tunda, et hakkab soojenema. Umbes 15 sekundi pärast ei ole soojenemine käega enam tuntav, ehk käe jaoks on saavutatud maksimaalne temperatuur. Kuum pole, aga on parajalt soe. Ütleks, et selline keskmine duši all käimise vesi. 35-36 kraadi ehk? Hetkel rohkemat ei oskagi tahta.
Pärast lekete kontrollimist panin veefiltri/peakraani juurde enesele asjakohase meeldetuletuse. Püüad olla tähelepanelik, kuid ikka jääb üks täht vahelt ära.
Viimasena tuli sahtlite kord. Need on nüüdseks saanud piisavalt aega kuivamiseks.
Sahtleid on kokku 17. Vaatamata sellele, et neid on keskmiselt kahe erineva kõrgusega on nad tegelikkuses kõik pisut erinevad ning (!)erinevate esikülje plaatide kõrgustega pluss erinevate esikülje plaatide asetusega sahtli enda suhtes. See tähendab, et igale sahtlile on lauas oma kindel koht - mujale ta vaatamata visuaalsele sarnasusele ei sobi. Ja et selle õige koha üles leiaks, lõikasin enne värvimist iga sahtli tagaseina täkked, mis näitavad ära, kas on tegemist parempoolse või vasakpoolse sahtliga ning mitmendasse vahesse see kuulub. Kui täkked on tagakülje vasakus nurgas, siis on tegemist vasakpoolse sahtliga ning täkete arv näitab järjekorranumbrit. Paremat lahendust, mis säilitaks oma "loetavuse" ka pärast pikaaegsemat kasutust, ei osanud välja mõelda
Sahtlid läksid vaevata paika. Minu üllatuseks liikusid need nüüd oma värskelt värvitud põhjadega värskelt värvitud nurkraudadel imehästi. Poleks uskunudki. Tühi sahtel libiseb alusel iseenesest, kui sellele kerge inerts anda. Loomulikult muutub liikumine kuludes vaevalisemaks, kuid saan öelda, et mina pole varem nii hästi liikuvaid ilma laagriteta sahtleid kohanud. Kuivõrd sahtlid ei ole just suure mahuga, siis midagi väga rasket sinna sisse panna ei anna. Aga eks tulevik näitab kuidas kestavad.
Sellega saabki järjekordsele väikesele etapile garaaži teemas joone alla tõmmata. Laud oli ostetud teatava emotsiooni toel ja hilisema kahetsustundega, oli mõte korda teha ja maha müüa, kuid lõpetuseks jäi siiski omale ning sai vägagi kasuliku otstarbe. Seega, kellel tulevikus tekib mõte kraanivesi garaaži vedada, siis soovitan mugavuse kasulikuga kombineerida. Ja ehk saab mõni vana asi seetõttu uuele elule aidatud.
Tänud kõigile lugemast!
Enne seina äärde tõstmist paigaldasin boileri toitekaabli (3G2,5). See jookseb laua tagaseina puuritud august kuni boileri tagaküljeni laua küljeseina sees. Täpsemalt külgseina ja sahtli siinina töötava nurkraua vahelt. Tegin sinna eelenvalt väikesed toed, et kaabel kindlalt omal kohal püsiks ning liikuva sahtli teele ei satuks.
Valamu on keraamiline ning seetõttu päris raske. Mõõtudeks 55cm laiuses, 45cm sügavuses ning 18cm kõrguses. Eraldi seda kinnitama ei peagi. Püsib oma massiga kindlalt kohal. Alt pilti ei teinud, kuid kandvat pinda on sellel ligikaudu 40% ulatuses kogu põhja pinnast. Valamu valisin ruumi paremaks kasutamiseks teadlikult sellise, kuhu saab kraani otse külge kinnitada.
Kui kraan külge sai, siis läks paika filter koos kollektoriga.
Ja alles seejärel boiler. Identseid Kospeli boilereid, millel on erinev võimsus, on müügil neli erinevat - 3,5kW, 4,4kW, 5,5kW ja 6kW. Tulenevalt võimsusest (minul on 5,5kW) paigaldatakse sissetuleva liini sisse drossel, et kütteelement jõuaks töö ajal vee piisavalt soojaks kütta. Mida võimsam on boiler, seda suurema läbivoolu hulgaga drossel seal käib. Täpsemalt on tegemist Kospel EPO2-5 marki läbivooluboileriga. Ehk vett soojendatakse vaid siis, kui on tarbimine.
Boileri väliskesta põhja puurisin augu. Kui midagigi peaks sees lekkima hakkama, siis voolab vesi välja just selle koha pealt, kus see mulle kõige paremini silma hakkab. Boileri tagaseinas põhjast pisut kõrgemal tundus olevat tootja poolt tekitatud lekkeava, kuid see ei olnud asukohta silmas pidades kõige mõistlikuma koha peal.
Siin on kogu vajalik juba paigas. Hästi pisut pidin ühendusi jooksvalt ümber tegema, sest üks kolmikutest osutus defektseks (seina mikropragu). Kuna mõlemad kasutatud kolmikud olid sama tootja omad ning samast kauplusest, vahetasin mõlemad ka uute vastu ümber. Fotol on näha täiendav liin, mis läheb laua alla ning väljub küljelt. See ongi väljavõte veevoolikule kas siis kastmiseks, auto pesemiseks või teab milleks veel vaja. Selle tegin 20mm al-pex torust ning paigaldasin lahtivõetavate liitmikega. Kuna mul on probleem, et veetrassi satub väikese disainivea tõttu (ei hakka seda muret siin pikemalt lahkama) harva ning väga vähesel määral õhku, siis panin voolikuveele minevale liinile ka deaeraatori (automaatne õhutaja) peale. Muuks seda eriti vaja polegi, kuid kui natuke õhku näiteks survepesurisse satub, siis hakkab see rõhulülitit segama. Seetõttu seadsin filtri koos kollektoritega väikese kalde alla, et õhk pigem deaeraatori suunas liiguks.
Väljavõte veevoolikutele.
Keermete tihendamisel on mul üldjuhul abiks Loctite 55. Asendamatu asi väiksemate toruliitmike tihendamiseks.
Päris esimene katsetus veega. Uskumatu luksusena tundub kraanivee olemasolu ning selle äravool garaažis. Veel enam, et lisaks külmale on kohe olemas ka soe vesi. Ei pea enam õues lumes või garaaži nurgakaevust ammutatud vees käsi pesema. Saab enne tuppa minekut inimese kombel seebiga käed ja näo puhtaks pesta
Tootja hüüab maha, et see boiler suudab vooluhulga 2,6l/min juures tõsta vee temperatuuri 30 kraadi võrra ning selle saavutamiseks kulub 30 sekundit. Minul on puurkaevu vesi. See liigub maa sees puurkaevust ca 40-50m maja veesõlme ning sealt edasi ca 130-140m ringiga garaažini. Trass eraldi soojustatud ega soojendatud pole. Seega eeldan, et boilerisse tulev vesi väga palju põhjavee temperatuurist kõrgemaks ei soojene. Igatahes, kui kraanist vesi jooksma panna, siis ca 4-5 sekundiga on tunda, et hakkab soojenema. Umbes 15 sekundi pärast ei ole soojenemine käega enam tuntav, ehk käe jaoks on saavutatud maksimaalne temperatuur. Kuum pole, aga on parajalt soe. Ütleks, et selline keskmine duši all käimise vesi. 35-36 kraadi ehk? Hetkel rohkemat ei oskagi tahta. Pärast lekete kontrollimist panin veefiltri/peakraani juurde enesele asjakohase meeldetuletuse. Püüad olla tähelepanelik, kuid ikka jääb üks täht vahelt ära.
Viimasena tuli sahtlite kord. Need on nüüdseks saanud piisavalt aega kuivamiseks.
Sahtleid on kokku 17. Vaatamata sellele, et neid on keskmiselt kahe erineva kõrgusega on nad tegelikkuses kõik pisut erinevad ning (!)erinevate esikülje plaatide kõrgustega pluss erinevate esikülje plaatide asetusega sahtli enda suhtes. See tähendab, et igale sahtlile on lauas oma kindel koht - mujale ta vaatamata visuaalsele sarnasusele ei sobi. Ja et selle õige koha üles leiaks, lõikasin enne värvimist iga sahtli tagaseina täkked, mis näitavad ära, kas on tegemist parempoolse või vasakpoolse sahtliga ning mitmendasse vahesse see kuulub. Kui täkked on tagakülje vasakus nurgas, siis on tegemist vasakpoolse sahtliga ning täkete arv näitab järjekorranumbrit. Paremat lahendust, mis säilitaks oma "loetavuse" ka pärast pikaaegsemat kasutust, ei osanud välja mõelda
Sahtlid läksid vaevata paika. Minu üllatuseks liikusid need nüüd oma värskelt värvitud põhjadega värskelt värvitud nurkraudadel imehästi. Poleks uskunudki. Tühi sahtel libiseb alusel iseenesest, kui sellele kerge inerts anda. Loomulikult muutub liikumine kuludes vaevalisemaks, kuid saan öelda, et mina pole varem nii hästi liikuvaid ilma laagriteta sahtleid kohanud. Kuivõrd sahtlid ei ole just suure mahuga, siis midagi väga rasket sinna sisse panna ei anna. Aga eks tulevik näitab kuidas kestavad.
Sellega saabki järjekordsele väikesele etapile garaaži teemas joone alla tõmmata. Laud oli ostetud teatava emotsiooni toel ja hilisema kahetsustundega, oli mõte korda teha ja maha müüa, kuid lõpetuseks jäi siiski omale ning sai vägagi kasuliku otstarbe. Seega, kellel tulevikus tekib mõte kraanivesi garaaži vedada, siis soovitan mugavuse kasulikuga kombineerida. Ja ehk saab mõni vana asi seetõttu uuele elule aidatud.
Tänud kõigile lugemast!