29-01-2026, 13:28 PM
Kuna selle aasta jaanuari alguses möödus 80 aastat ZIS 110 konveieri käivitamisest ning teadmised selle auto ajaloo ja modifikatsioonide kohta on tänaseks päevaks hääbumas, siis tekkis mõte hakata otsima infot ja fotosid auto erinevate versioonide kohta ja neid siia foorumisse postitada, et need vähemalt mingisugusel kujul kokku koguda. Järjekord ei lähe päris kronoloogiliselt, aga loodetavasti on piisavalt arusaadav ja järgitav. Kindlasti leiab igaüks vähemasti paar fotot, mida pole varem näinud.
Alustame siis ZIS 110A-st ehk kiirabiversioonist.
Esimene katse arendada luksuslikul limusiinil põhinevat spetsialiseeritud kiirabiautot tehti enne sõda Moskva Stalini-nimelises autotehases. I. F. Germani projekti alusel ning arstide A. S. Putškovi ja A. M. Netšajevi aktiivsel kaasabil töötati ZIS-101A baasil välja kiirabiauto projekt, mis sai nimetuse ZIS-105. Arvatakse, et sellest mudelist ehitati mitte rohkem kui kaks prototüüpi. Üks neist koos saatedokumentatsiooniga anti hiljem üle Moskva tervishoiuameti töökodadele, kus kavandati seeriatootmise alustamist nii olemasolevate standardsete limusiinide kui ka uute ZIS-sõidukite ümberehitamise teel. Autotehas ise ei jõudnud aga enne sõja algust selle modifikatsiooni seeriatootmist käivitada.
Pärast sõda pöördus Moskva autotehas taas kiirabiautode arendamise juurde, seekord juba uue sõjajärgse ZIS-110 sõiduautode perekonna baasil. Meditsiiniline versioon kavandati kohe põhimudeli arenduse osana ning see sai esialgu tähistuse ZIS-110A. Tuleb märkida, et tähistust ZIS-110A kasutati peamiselt projekteerimisdokumentatsioonis, samas kui teistes allikates – sealhulgas tehnilistes teatmikes ning tehase ja tööstuse sisekirjavahetuses – esines täht „A“ harva ning sõidukit nimetati enamasti lihtsalt "ZIS-110 санитарный". Ka tehase nimesiltidel kasutati mudelitähist „110S“, kus „S“ viitas kiirabiautole.
Võrreldes tavalise ZIS-110 limusiiniga oli meditsiiniversiooni kere märkimisväärselt ümber kujundatud. Peamiseks eristavaks tunnuseks oli suur ülespoole avanev viies uks, mis asendas limusiini pakiruumi luuki ja tagaseina ning ulatus kuni sõiduki katuseni. Selline lahendus muutis ZIS-110A formaalselt universaalkereliseks sõidukiks, hoolimata üldise keregeomeetria säilimisest. Varuratas, mis tavalisel ZIS-110-l paiknes pakiruumis, asus ZIS-110A-l meditsiiniruumi all eraldi sektsioonis, kuhu pääses ligi viienda ukse all paikneva ülespoole avaneva luugi kaudu. Nende muudatuste tulemusena omistati meditsiinilisele modifikatsioonile eraldi tähistus – ZIS-140A.
ZIS-110A keresse oli paigaldatud vahesein, mis eraldas juhikabiini meditsiiniruumist. Meditsiiniruumis paiknes sõiduki pikiteljest vasakul platvorm väljatõmmatava kanderaamiga patsiendi jaoks, mille all asus kapp meditsiinitarvikute hoiustamiseks. Tagumine vasakpoolne uks suleti ebavajalikuna. Platvormist paremale paigaldati kaks kokkupandavat istet saatvale meditsiinipersonalile. Patsiendi privaatsuse tagamiseks olid meditsiiniruumi aknad varustatud kardinatega. ZIS-110A-d ei olnud tehasest väljudes varustatud raadioga, kuid operatiivteenistused paigaldasid need sageli lisavarustusena, et võimaldada kiiret sidet välibrigaadide ja alajaamade vahel.
Enamasti värviti sõidukid helebeežiks ning aknajoonel oli vastav märgistus. Sõiduki paremaks eristamiseks liikluses paigaldati katusele, esiklaasi kohale, punase ristiga signaaltuli. Lisaks kandsid punase risti märki parempoolne esiklaas, tagaakna keskosa ning tagumised külgaknad.
Esimesed kaks ZIS-110A prototüüpi monteeriti 1947. aastal. Seejärel toodeti kiirabiautot väikeste seeriatena aastatel 1949 ja 1951 ning hiljem aastatel 1953–1957, mil tootmine lõpetati seoses kogu ZIS-110 mudeliperekonna tootmise lõppemisega. ZIS-110A-sid kasutati peamiselt Nõukogude Liidu suuremates linnades, nagu Moskva, Leningrad ja Kiiev, kus oli hästi arenenud sillutatud teede võrk.
Kogu tootmisaja jooksul valmis kokku 48 ZIS-110A kiirabiautot.
Vähemalt ühel 1947. aastal valmistatud ZIS-110A-l oli iseloomulik kahevärviline värvilahendus. Sama aasta 7. septembril sai laiem avalikkus seda sõidukit näha autotehase kolonnis Moskva 800. aastapäeva pidustuste ajal.
Peamiseks erinevuseks ZIS-110A ja tavapärase limusiini vahel oli kanderaamiga varustatud meditsiiniruum ning suur viies uks, mis oli paigaldatud pakiruumi kaane ja salongi tagaseina asemele.
Enamik toodetud ZIS-110A-dest värviti tavaliselt helebeeži tooni. Kuid see ei olnud sugugi ainus kasutatud värvilahendus – sõltuvalt linna kiirabiteenistuse värviskeemist leidus ka kahetoonilisi värvikombinatsioone.
Tõenäoliselt on fotodel kujutatud juba ZIL-i tähisega meditsiiniüksuse sõiduk. Fotod on tehtud 1956.–1957. aasta talvel, pärast seda, kui 26. juunil 1956 nimetati Stalini-nimeline autotehas ümber I. A. Lihhatšovi nimeliseks autotehaseks, millega seoses muutus ka sõidukite tehase tähistus.
Raadiovarustuse paigaldamine ZIS-110A kiirabiautodele oli üsna levinud.