[Lauri_L]

   

Isegi Bransoni on õpetanud iseseisvalt urgu pugema. Juhi äramahutamiseks piisavalt kõrgele autotõstuk ei tundu kerkivat

Tegelikkuses on võimalik Bransoniga täitsa tõstuki alla sõita - juht peab vaid esimese risttala kohal pea korralikult õlgade vahele tõmbama. Edasi saab juba ennast vabamalt tunda. Õnnestub ka siis, kui tõstuk pole ülemises asendis nagu ülaloleval fotol. Lisaks mahub traktori taha veel ka üks keskmises pikkuses sõiduauto. 

Aga jätkan vaikselt sisustuse teemal. Tean küll, et nii mõnelgi lugejal hakkab monotoonsest "vanaraud -> puhtaks -> pisut värvi -> juba parem" putitamisest piir ette tulema. Kuid kui on juba teema, siis püüan sellega seonduvat võimalikult detailselt jagada. Seega hoiatan kohe ette, et tulemas on veel üks raudkapi nokitsemise etapp.

   
Vot selline monstrum-kapp seisab mul juba pea pool aastat garaaži nurgas ja ootab oma aega. Ideaalis oleksin soovinud, et hobigaraažis oleksid kõik sellised kapid. Need on äärmiselt tugevad, rasked ning kannatavad mida iganes. Nõuka ajal leidus neid pea igas töökojas. Täna paraku juba üsna harvad leida. Selle kapi ostsin Kuldse Börsi kaudu suvel Saaremaalt. Siis oli see juba erakätes ning mitte sihtotstarbelises töökojakasutuses. See kapp on siiani ilmselt ainuke metallist mööbliese garaažis, mille olen soetanud kindlal eesmärgil. 

   
Põhjus peitub üleval oleval fotol. Ehk siis metallijääkide hunnikus, mis on ilmselt pea et iga garaaži paratamatu ning lahutamatu osa. Minul on selline tekkimas pukkidel seisva Lotuse alla. No ei ole sugugi ilus ega kohane vaatepilt.

   
Et sellest veel ei piisaks, on teine hunnik tekkimas ühte kolmest laokonteinerist ning kui aus olla, siis kuuri all on ka oma... Ehk siis kapi, eelkõige võimalikult suure koormustaluvusega kapi, soetamise eesmärk oli sellest teha organiseeritud rauajääkide kapp. Et on garaažis olemas, sealt saaks enamiku vajaliku võtta ja sinna saaks veel kasutatavad ülejäägid panna. Lisaks on tööruum puhas ning romumetall silma alt ära. Õue kogumiskasti läheksid sellisel juhul vaid kokkuostu eelseisundis palad ning kuiva konteinerisse ladustaks tulevikus vaid pikad palad, mida pidevalt vaja ei lähe ning mis oma olemuselt vähe ruumi võtavad. Kõike prahti ka ei saa kokku koguda, seega hakkaks ülaltoodid viisil jäätmekäitlus ning sorteerimine minu jaoks kõige paremini tööle.  

   
Tegemist on kaheukselise raskest rauast kapiga. Kõrguseks ilma ratasteta 187cm, laiuseks 97cm ning sügavuseks 46cm.

   
Kogu kapp on valmistatud 3mm teraslehest, mõningad detailid nagu riivid ja uste ülekate on 5mm teraslatist. Materjali peaks kiirete arvutuste kohaselt selles kapis olema umbes 160kg jagu. Päris tummine. 

   
Üldiselt on kogu konstruktsioon üsna viisakalt säilinud. Midagi katki ei ole, keevitamist ning sirgestamist midagi eriti ei vaja. Sisu sellisena, nagu olen neid vanadelt fotodelt näinud, puudub. Suure tõenäosusega on see mingil hetkel asendatud tavaliste riiulitega, mis on omakorda ajas kaduma läinud. Kapi uste lukustusriivid on aga õnneks olemas ning terved. Lukk ise on samuti olemas. See vedeles kapi põhjas, kui kapp minu kätte jõudis. Võtit ei olnud. 

   
Pindmist roostet on muidugi ühtlaselt igal pool sisepindadel. Sellega tuleb tegeleda. 

   
Mõningad väiksemad kohad tahavad kohendamist ning üks uks pisut sirgemaks painutamist. See on ka kõik. Üldiselt väga heas seisukorras võrreldes sellega, mida olen harjunud seni müügis nägema. 

   
Põhi on oodatult kõige rohkem pihta saanud ning roostes, kuid metalli paksust arvestades ei pea ka sellega rohkemat midagi tegema, kui rebasesaba maha nühkima ning säilivuse huvides ära värvima. Põhja all on metallist rattad, mille abil saab kappi küljele liigutada. Minul see väga ei õnnestunud vaatamata sellele, et rattad olid nõus iseseisvalt mingil määral isegi pöörlema. Eks aeg on oma teinud...

   
Esimese asjana läksingi põhja kallale ning lõikasin kogu ratastega seonduva ära. Minu jaoks ei ole ratastel sellisel kujul ja funktsionaalsuses midagi kasu. Kapi põhi ise on huvitavalt kumer. Ehk keskosa kõrgem kui küljed ning seda tubli 3-4cm. Tundub, et on algne käekiri. 

   
   
See on kõik, mis soetades kapil kõhus oli. Paar vinklit ning hulgaliselt (ilmselt) riiuli tugesid. Need lõikasin kõik välja, et saaks sileda sise- ja välispinnaga kesta, kust edasi minna. 

   
Esimese sissejuhatava tööpäeva tulemus.