[isandpauk]

Läksin autoga, mis oli minu käes juba paar aastat olnud, Tallinna loomaaia juurde ehitajate teele ülevaatusele. Küsiti esimest korda vin koodi. Mina ei teadnud, kus asub. Autoregistri veebis ei olnud samuti kirjas, kus asub. Hr. Ülevaatajat absoluutselt ei kottinud - ei pakkunud midagi oma kogemusest ega hakanud kuskilt otsima, raami puhastama ega üleüldse vaevuma millekski. Pole tema mure. Ülevaatuse tulemus - LPG gaasiseadet pole passis (vahepeal oli paigaldatud), vin kood pole loetav/leitav. Öeldi, et mingu ma autoregistrisse. 
Läksin autoregistrisse, kus saadeti kõrval angaari kontrolli. Kontrollis ei osatud vin koodi leida ja öeldi, et enne ei saa gaasiseadet passi, kui on VIN kood leitud ja mingu ma margiesindusse. 
Läksin volkari esindusse muret kurtma ja mõni aeg hiljem, kui oma muret meelde tuletasin, öeldi, et ei tea - nemad pole seda autot müünud. 
Kaevasin internetis, läksin uurima ühte sama masina doonori raami, mis asus pool Eestit kaugemal ja bingo - vin kood on raamil esiratta koopas. 
Koju jõudes nühkisin masina raamilt bituumeni maha ja leidsin vin koodi. 
Jõudsin napilt enne kordusülevaatuse aegumist paberid korda ja ülevaatusel vin koodi ette näidata.

Loo moraal - loetava vin koodi omamine ja selle asukoha teadmine hoiab kokku palju teie kõikide väärtuslikku eluaega ja raha.