6 tundi tagasi
AI vastus, enamus tuleb tuttav ette:
Siin on nimekiri Eesti riigiasutustest ja avaliku sektori organisatsioonidest, mille süsteemidest on pärast 1996. aastat andmed n-ö "jalutama läinud", olgu siis küberründe, tehnilise vea või inimliku eksituse tõttu.
1. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
Oluline märkus:
Eestis on andmete "jalutama minek" muutunud. Kui 1996. aastal varastati füüsiline koopia tervest andmebaasist (Perli baas), siis tänapäeval on riigiasutuste puhul levinumad:
Siin on nimekiri Eesti riigiasutustest ja avaliku sektori organisatsioonidest, mille süsteemidest on pärast 1996. aastat andmed n-ö "jalutama läinud", olgu siis küberründe, tehnilise vea või inimliku eksituse tõttu.
1. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
- Aasta: 2021
- Mis juhtus: Üks suurimaid riiklikke lekkeid. Kurjategija kasutas ära turvaauku dokumendifotode andmekogus.
- Andmed: Varastati 286 438 inimese dokumendifotod koos isikukoodide ja nimedega. See puudutas kõiki, kellele oli viimase 15 aasta jooksul väljastatud ID-kaart, pass või elamisloakaart.
- Aasta: 2020
- Mis juhtus: Infosüsteemi turvaviga, mis võimaldas kõrvalistel isikutel pääseda ligi koroonaandmetele.
- Andmed: Lekkiti 9158 inimese tervislik seisund, sümptomid ja lähikontaktsed. Need olid andmed, mida koguti nakatunute kohta pandeemia algusjärgus.
- Aasta: 2020–2021 (avastati hiljem)
- Mis juhtus: Riiklikult korraldatud küberrünnak (sidemed Venemaa luurega).
- Andmed: Varastati massiliselt asutusesisest kirjavahetust ja dokumente. Kuigi riigisaladusi ei lekkinud, oli tegemist väga tundliku diplomaatilise ja strateegilise infoga.
- Aasta: 2020
- Mis juhtus: Osa samast suurest rünnakulainest, mis tabas Välisministeeriumi.
- Andmed: Murti sisse serveritesse, kus asusid ministeeriumi sisedokumendid ja kirjavahetus.
- Aasta: 2020
- Mis juhtus: Samuti osa 2020. aasta suurtest küberrünnakutest riigiserverite vastu.
- Andmed: Lekkiti siseinfot ja dokumente. Sotsiaalministeeriumi puhul on see eriti tundlik, kuna ministeerium haldab suurt osa Eesti tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika infost.
- Aasta: 2021
- Mis juhtus: Tehniline viga portaalis "E-koolikott".
- Andmed: Google'i otsingumootorisse ja sealtkaudu avalikkuse ette jõudsid õpilaste ja õpetajate isikuandmed (nimed, isikukoodid, koolid). See puudutas tuhandeid inimesi, sealhulgas alaealisi.
- Aastad: Pidev probleem (viimati teravamalt 2023)
- Mis juhtus: Mitte otsene "murdvargus", vaid süsteemne haavatavus avalikes liidestes.
- Andmed: Läbi masspäringute on korduvalt "maha laetud" infot kohtulahendite, trahvide ja menetluste kohta viisil, mis võimaldab koostada ebaseaduslikke taustakontrolli andmebaase.
- Aastad: Ebaregulaarselt (nt Tõrva, Otepää, Tallinn jt)
- Mis juhtus: Dokumendiregistrite vale seadistus.
- Andmed: Ametnikud on eksikombel jätnud avalikuks dokumente, mis peaksid olema asutusesiseseks kasutamiseks. See on kaasa toonud laste hooldusõiguse andmete, sotsiaaltoetuste saajate nimekirjade ja tervisandmete leket.
- Aastad: Pidevalt läbi aastate.
- Mis juhtus: Inimlik faktor ehk volituste kuritarvitamine.
- Andmed: See ei ole massiline IT-leke, vaid olukord, kus politseiametnikud vaatavad ebaseaduslikult (isiklikust huvist) tuttavate, kuulsuste või naabrite andmeid rahvastikuregistrist või karistusregistrist. Igal aastal jääb vahele mitu ametnikku, kes on sel viisil andmeid "välja viinud".
- Aasta: 2010. aastate algus
- Mis juhtus: Pangasaladuse ja maksehäirete andmete liikumine süsteemide vahel.
- Andmed: Kuigi otsest häkkimist ei olnud, kritiseeriti riiki teravalt selle eest, et riiklikult kogutud maksuandmed ja võlgnevused liikusid liiga vabalt erasektori kätte (nt Krediidiinfosse), kus neid hakati müüma taustakontrolliks.
Oluline märkus:
Eestis on andmete "jalutama minek" muutunud. Kui 1996. aastal varastati füüsiline koopia tervest andmebaasist (Perli baas), siis tänapäeval on riigiasutuste puhul levinumad:
- Dokumendifotode vargus (RIA juhtum).
- Sisekirjavahetuse vargus (Spionaaž ministeeriumides).
- Inimlikud eksimused (Andmed unustatakse internetti "lahtiselt").