[maaks]

Täna sain siis ARK-ist vastuse, et olukorras kus nad kunagi välismaalt toodud auto oma angaaris ilma VIN-i ja andmesildita registreerisid ja ma seda nüüd puuduvate asjadeta, ilma uuesti angaarivedamata,  peatatud kandest ajutiselt kustutatuks ei saa, olen süüdi loomulikult mina.  Arusaadavalt läheb viimasel võimalikul päeval teele müügileping, milles ostjaks välisfirma.

Kogu see kaardistamine oma dedailsuses natuke 38 aasta saksamaad meenutab. Lisaks pannakse aus kodanik olukorda kus ta on sunnitud oma naha päästmiseks skeemitama.
Ülal kirjeldet plaani puhul paha asi on see, et sa kinnitad allkirjaga autumobiili lahkumisest isamaalt. 
Kui hiljem tulemustasustatud ametnik selle kurjajuure maarjamaalt üles leiab, siis võib käivituda mehhanism mille nimi on parg 261 ja strafnui 800 euri. Juriidilise isiku mängutoomisel suurenevad panused 32 000 tuhhi euroni. Kas on mõtet sellist riski võtta?

Paas nüanssi:
1. Ostu-müügi lepinguga läheb üle asja omandiõigus kusjuures lepingu jõustumise tingimuseks ei ole kauba aadressi muutus. Keeruliseks teeb asjaolu kui ostja ei tea et ta mingi asja ostis 
2. Sa viitad mingile müstilisele §-le - ma vaatasin järgi ja sain vist aru mida sa mõtled: Jäätmeseadus ja § 26³.   Romusõidukite üleandmine, kogumine, vastuvõtmine ja sellest tekkinud kulude katmine ning lammutustõend
Saan ma õieti aru, et sind teeb murelikuks see punkt:
(4) Romusõiduk, mis ei ole komplektne, tuleb üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.?
Selle vastu aitab kui oma "romusõiduk" komplektsena hoida.