05-04-2026, 10:52 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-04-2026, 10:54 AM ja muutjaks oli Lauri_L.)
Igati hea ettepanek ksf poolt. Loodame, et moderaatorid teevad aurukatelde ja süsteemide teema valmis.
Oled sa nüüd päris kindel, et sellel nõukaaja suurel autoklaavil ei olnud all kondensaadi kogumise süsteemi? Ma olen enam kui kindel, et see seal oli ning vesi puhastati ja läks taas kasutusse. Ma küll ei ole nõukaaegsete autoklaavi süsteemidega kursis, kuid niipalju kui lääne omadest lugenud olen (sh väga suured süsteemid, kuhu tõesti platvormidega kola sisse tassiti), olid need juba eelmise sajandi keskel sisuliselt kinnised süsteemid. Ka süsteemi ülesehitus (st auru genereerimise protsess) muudab edasise vee evaporeerimise võimalikuks põhimõtteliselt tasuta ehk jääkenergiat kasutades. Jääkprodukti ehk kondensaati kasutatakse evaporaatoris soojendava keskkonnana (ca 80-85 kraadi), toiteveeks vajalik puhastamata vesi tekitab ejektori abil alarõhu, viib välja protsessis tekkinud jääkproduktid (soolad) ning samal ajal osa lisatakse aurustamiseks? Kaldun arvama, et venelastel oli veepuhastusseadmete kasutamine piiratud know-how ja üldise p****ismiga.
Summa summaarum aurustusprotsess oma omadustelt katlas ei muutu - samasugune nagu see oli 100 aastat tagasi, on see ka täna. Sama kehtib ka kasutatava vee kohta. Mida puhtam vesi, seda parem katlale. Mida mustem (toitevee mõistes) vesi, seda enam jääke tekib soojusvahetuspindadele ning sellega peab operaator elama. Lihtsalt seadme eluiga lüheneb ja rikete/avariide arv suureneb. Ma siin vaatan ja murran pead, et kuidas teemakangelase katelt seestpoolt puhtana hoiti, kui eelpuhastatud vett ei kasutatud? Mingi vastuse annab kindlasti see, kui ksf Formikal õnnestub katel lõpuks poolitada ning veepoole soojusvahetuspinnad nähtavale tulevad. Jään sellest progressist põnevusega fotosid ootama.
Oled sa nüüd päris kindel, et sellel nõukaaja suurel autoklaavil ei olnud all kondensaadi kogumise süsteemi? Ma olen enam kui kindel, et see seal oli ning vesi puhastati ja läks taas kasutusse. Ma küll ei ole nõukaaegsete autoklaavi süsteemidega kursis, kuid niipalju kui lääne omadest lugenud olen (sh väga suured süsteemid, kuhu tõesti platvormidega kola sisse tassiti), olid need juba eelmise sajandi keskel sisuliselt kinnised süsteemid. Ka süsteemi ülesehitus (st auru genereerimise protsess) muudab edasise vee evaporeerimise võimalikuks põhimõtteliselt tasuta ehk jääkenergiat kasutades. Jääkprodukti ehk kondensaati kasutatakse evaporaatoris soojendava keskkonnana (ca 80-85 kraadi), toiteveeks vajalik puhastamata vesi tekitab ejektori abil alarõhu, viib välja protsessis tekkinud jääkproduktid (soolad) ning samal ajal osa lisatakse aurustamiseks? Kaldun arvama, et venelastel oli veepuhastusseadmete kasutamine piiratud know-how ja üldise p****ismiga.
Summa summaarum aurustusprotsess oma omadustelt katlas ei muutu - samasugune nagu see oli 100 aastat tagasi, on see ka täna. Sama kehtib ka kasutatava vee kohta. Mida puhtam vesi, seda parem katlale. Mida mustem (toitevee mõistes) vesi, seda enam jääke tekib soojusvahetuspindadele ning sellega peab operaator elama. Lihtsalt seadme eluiga lüheneb ja rikete/avariide arv suureneb. Ma siin vaatan ja murran pead, et kuidas teemakangelase katelt seestpoolt puhtana hoiti, kui eelpuhastatud vett ei kasutatud? Mingi vastuse annab kindlasti see, kui ksf Formikal õnnestub katel lõpuks poolitada ning veepoole soojusvahetuspinnad nähtavale tulevad. Jään sellest progressist põnevusega fotosid ootama.