[valdo]

Millest küll tuleb see, et inimesed, kes mingi asjaga tegelevad, ei viitsi või ei taha endale isegi elementaarseid fakte selgeks teha?

Vääralt rakendunud enesealalhoiuinstinkt, mis näiliselt aitaks olelusvõitluses nagu peale jääda sellessinases ülikiiresti muutuvas maailmas.

Ekslikult arvavad paljud, et mingi teemaga tegeledes pead Sa tingimata teadma sama teema kõiki tahke/üksikasju ning aus tunnistamine, et ma midagi ei tea, viib Su prestiizhi ning koha maailma olelusvõitluses kolinal allapoole ning jätab Su luuseriks.

Ja siis aetaksegi oma näilise prestiizhi päästmiseks \"krugom i okolo\" jama, teadvustamata endale, et kiirete muutuste ajastul ei saagi üksik surelik inimene kõike teada.Teistele pealiskaudsetele inimestele võib säärane häma aga tunduda isegi targa jutuna ja tõesti toimida prestiizi tõstmise eesmärgil, kuid asja tõesti teadjate jaoks lendab prestiizh seda suurema kolinaga.

Kuna minu arvates põhineb maailm siiski professionaalsusel (inimkond on arenenud aegade hämarusest lihtsamatelt vormidel keerukamatele), siis saavutatakse hämamise tulemusena soovitu asemel risti vastupidine efekt.

Seletus sai pikk ja filiosoofiline ning kindlasti suudaks psühholoogi eriharidusega inimene selle paremini kirja panna. Samas olen mina paarkümmend aastat maailma jälgides jõudnud sellisele järeldusele
Reegel on muide üldkehtiv, sest ülikoolide lõputöid parandades/hinnates tuleb mulle see tõik alati igakordselt meelde