Kumbki väide ei pea paika
UKP ja selle uuema aja nõrgem järglane on laialt kasutusel, aga tuleb arvestada kahe asjaoluga.
Esiteks pole enam inimesi võtta, kes kivikammiga mööda põldu päevade kaupa sõidaks. Enamasti tehakse kivikammiga kiire rünnak põllule ja tuuakse ära sellele jõukohased kivid. Liiga peenike (20 cm ja peenem) kukub kahvlist läbi ja liiga suur (pool meetrit ja suurem) on liiga raske. Eriti üle poole ulatuses maa sees olev. Masina komplekti kuulunud traktori esiprussile kinnituvat juurimiskihva olen näinud vaid mõnel isendil. Vaja on seda aga iga oluliselt maa sees oleva juraka pinnalekangutamiseks, et tõsteharki vähem lõhkuda.
EDIT: Tänan AKF! Sillut suurepärase näite eest, miks me neid nii vähe täna näeme Ühtlasi haruldane vaatepilt, kus kammi on vedamas asjakohane (mass, tõmbevõime) veduk
Sellest tulebki teine kurb asjaolu: uuemad raskemad ja parema veovõimega traktorid tõmbavad juhikohale sattunud juhmi korraldusel kivikammi lihtsalt katki. Välja töötati see MTZ haakesse (kaal kuni neli tonni, veojõuklass 14 kN), täna keegi nii kerge ja nõrga asjaga põllul ei sõida. Kümnetonnine ja 30+ kN tõmbav traktor teeb nõukamaterjalist kiiresti kringlid, kui hakkab paaritonnist jurakat poole meetri sügavuselt lolli jõuga välja kraapima.
Esilaaduri või esiripu külge kinnituv lihtne kivikamm (restpõrandaga kopp) on lollikindlam (sest on paremast materjalist) ja võimaldab kivid välja kangutada juba libistmise/kultiveerimise/randaalimise käigus. Kiirem ja lihtsam haakida ning manööverdada ka. Harimise jõudlus küll veidi langeb, aga samas kaob vajadus nende kivide järgi eraldi tulla.
Mis puudutab kivikogureid (kivikombaine) siis neid on päris palju liikvel. Tänagi sai marsruudil Kernu-Jõgeva nähtud kolme komplekti töös, lisaks kümneid põlde värskete puhaste kivide hunnikutega. Tuleb arvestada, et kivikombainimine on töö, mida tehakse vaba põllu ja ajaressursi olemasolul. Koondamistrumlid teevad päris head tööd ka mulla ülemise kihi peenendamisel, Isegi liiga head tööd selle aasta kuivas mullas
Lisaks on paljudel põllumeestel olemas ekskavaatorid suuremate jõmakatega maadlemiseks ja seda tööd tehakse sisuliselt aasta ringi. Ning kel tahtmist, võib kivide jaoks eraldi kangutamishaagise soetada: https://agripartner.ee/products/kivikaevur-degelman/
Valikut on
Omaette küsimus on muidugi see, kas kõiki kive ikka peab teravilja/rapsi põllult ära korjama... Hoiavad need ju öist niiskust taimiku sees päris tõhusalt. Eriti lapikud paekivid rähkses mullas.
Lamandunud või lihtsalt lühikesekõrrelist vilja on muidugi parem koristada, kui võib rahulikult heedri põllupinnani lasta, kartmata ekstrakõvu kapsapäid.
UKP ja selle uuema aja nõrgem järglane on laialt kasutusel, aga tuleb arvestada kahe asjaoluga.
Esiteks pole enam inimesi võtta, kes kivikammiga mööda põldu päevade kaupa sõidaks. Enamasti tehakse kivikammiga kiire rünnak põllule ja tuuakse ära sellele jõukohased kivid. Liiga peenike (20 cm ja peenem) kukub kahvlist läbi ja liiga suur (pool meetrit ja suurem) on liiga raske. Eriti üle poole ulatuses maa sees olev. Masina komplekti kuulunud traktori esiprussile kinnituvat juurimiskihva olen näinud vaid mõnel isendil. Vaja on seda aga iga oluliselt maa sees oleva juraka pinnalekangutamiseks, et tõsteharki vähem lõhkuda.
EDIT: Tänan AKF! Sillut suurepärase näite eest, miks me neid nii vähe täna näeme
Ühtlasi haruldane vaatepilt, kus kammi on vedamas asjakohane (mass, tõmbevõime) vedukSellest tulebki teine kurb asjaolu: uuemad raskemad ja parema veovõimega traktorid tõmbavad juhikohale sattunud juhmi korraldusel kivikammi lihtsalt katki. Välja töötati see MTZ haakesse (kaal kuni neli tonni, veojõuklass 14 kN), täna keegi nii kerge ja nõrga asjaga põllul ei sõida. Kümnetonnine ja 30+ kN tõmbav traktor teeb nõukamaterjalist kiiresti kringlid, kui hakkab paaritonnist jurakat poole meetri sügavuselt lolli jõuga välja kraapima.
Esilaaduri või esiripu külge kinnituv lihtne kivikamm (restpõrandaga kopp) on lollikindlam (sest on paremast materjalist) ja võimaldab kivid välja kangutada juba libistmise/kultiveerimise/randaalimise käigus. Kiirem ja lihtsam haakida ning manööverdada ka. Harimise jõudlus küll veidi langeb, aga samas kaob vajadus nende kivide järgi eraldi tulla.
Mis puudutab kivikogureid (kivikombaine) siis neid on päris palju liikvel. Tänagi sai marsruudil Kernu-Jõgeva nähtud kolme komplekti töös, lisaks kümneid põlde värskete puhaste kivide hunnikutega. Tuleb arvestada, et kivikombainimine on töö, mida tehakse vaba põllu ja ajaressursi olemasolul. Koondamistrumlid teevad päris head tööd ka mulla ülemise kihi peenendamisel, Isegi liiga head tööd selle aasta kuivas mullas
Lisaks on paljudel põllumeestel olemas ekskavaatorid suuremate jõmakatega maadlemiseks ja seda tööd tehakse sisuliselt aasta ringi. Ning kel tahtmist, võib kivide jaoks eraldi kangutamishaagise soetada: https://agripartner.ee/products/kivikaevur-degelman/
Valikut on
Omaette küsimus on muidugi see, kas kõiki kive ikka peab teravilja/rapsi põllult ära korjama... Hoiavad need ju öist niiskust taimiku sees päris tõhusalt. Eriti lapikud paekivid rähkses mullas.
Lamandunud või lihtsalt lühikesekõrrelist vilja on muidugi parem koristada, kui võib rahulikult heedri põllupinnani lasta, kartmata ekstrakõvu kapsapäid.