[Formika]

Olen jõudnud kõik kraanid ja klapid üle käia ja puhastada ning töökorda sättida. paarikümnest kraanist, klapist üks liikus, ülejäänud olid kõik kinni. Tasapisi, klapp klapi haaval, kraan kraani haaval leotasin neid WD-ga ja tänaseks on kõik puhastatud ja funktsioneerivad. Mitme kraani käepide on katki murtud või puudub puust käepide. Pilt ühest sõlmest, kus ei töötanud ükski kraan ega klapp. 2 käepidet murtud ja puidust osa lisaks puudu. Kahel pool seda sõlme on olnud klaasist torud, mille jäänuseid on näha. Muidugi puudu ka torude kinnitus kruvid. Torud arvatavasti vee taseme nägemiseks katlas, aga mille neid kaks pidi olema, jääb mõistatuseks. Klaastorud pealt nii 1 cm läbimõõduga. 

See seade tervikuna teie fotol on katla veetaseme näidik. Kõige ülemine (keskel) ventiil on tänapäevase(ma)st ajast. See seibikujuline sisselõigetega flants on testflants ning vastab see juba tänapäevastele standarditele. Huvitav, et selline vidin on sinna tee leidnud. 

Klapid on ikka pandud liikuma, mitte töökorda? Sellised on juba eos lekkealtid, aeg on suure tõenäosusega teinud oma töö. Üldiselt kasutati selliseid ventiile tavaliste tööstuslike manomeetriventiilidena või siis sulgventiilidena automaatikale, sest seal puudus termiline koormus. Erakordne on neid näha sellisel katlal. 

Vaateklaasid kinnitati armatuurile ujuvalt mitte kruvide vaid suure tõenäosusega grafiittopenditega. Grafiidi asemel võidi kasutada ka muud punutist, mis oli immutatud temperatuurikindlama rasvainega. Punutise all ja peal käisid seibid (võimalik, et kergelt koonuselised), mille vahele topendirõngad kinni pressiti. Lõpuni kunagi ei tõmmatud, sest kui klaas lekkima hakkas, pidi alati jääma võimalus peale pingutada. Kui oli lõpuni pingutatud, käis asi lahti ja tuli korda teha. See toru jäänus urgitse sealt pesast välja, pese puhtaks ning tee kindlaks, kas on sileda klaasiga või mitte. Suure tõenäosusega saad uue analoogse toru otse kauplusest. Topendid on samuti kenasti saadaval. Mutritega läheb raskemaks. Klaasi ja topendeid võid küsida näiteks Filter AS'ist, Caritec OÜ-st või Klinger Baltic OÜ-st. 

Katla vaateklaas on kõige vanem ja kõige usaldusväärsem aurukatelde ohutusseade. See on ainuke visuaalne võimalus kasutajal tuvastada korrektne vee tase katlas ning aru saada, kui katel hakkab minema avariirežiimi (jääma kuivale või täituma üle). Mõlemal juhul on omad kriitilised tagajärjed. Lisaks tuvastatakse vaateklaasi kaudu katlavee puhtusastet, ebakõlasid tasemeautomaatika töös jms. Neid on alati kaks (olen näinud ka kolme). Kaks sellepärast, et saaks teha ristkontrolli ning kaks sellepärast, et avariiolukorras saaks lühiajaliselt tööd jätkata ühe klaasiga. Kui üks klaasikomplekt koosneb enamast kui kahest klaasist üksteise all, siis kaks kõrvutiolevat komplekti asuvad nihkes, et pimedaid kohti ei tekiks. Ühe klaasiga katla opereerimine on rangelt keelatud (va avariiolukord). Katla vaateklaas tänapäevastes kateldes ei ole karvavõrdki muutunud sellest, mis teie fotol on. Kõik elemendid ja sõlmed täpselt samal kohal. Keskmine alumine ventiil püstaku läbipuheks. Mõlemal vaateklaasil ülemine ja alumine sulgventiil ning tühjendusventiil allosas. Selline ülesehitus on vajalik, et teha vaateklaasi ülemisele ja alumisele ühendusele eraldi läbipuhest puhastuse ning kontrolli eesmärgil ning klaasidele eelsoojendust nende kasutusele võtmiseks katla üleskütmisel. Normaaltöös peavad mõlema vaateklaasi ülemine ja alumine ventiil olema avatud olekus (reaalajas tasemekontroll). 

Korra juba viitasin, aga küsin veelkord. Kas on teada, kuidas sellisesse rõhu all katlasse töö ajal vett juurde juhiti? Kas oli manuaalne protsess või juba primitiivse automaatikaga? Mis pump oli kasutusel - injektor? See pidi ju olema võimalik nö "lennust" teha.

Veel pakuva huvi poldid püstaku keskmise osa ülemises ja alumises osas ning mõlema vaateklaasi ülemise ja alumise osa külgedel. Mis otstarve neil on? Kas need on nõelklapid manuaalseks mehaaniliseks isoleerimiseks või midagi muud (lihtsalt "pimedad")?

Tänan, väga kasulik informatsioon. Veega täitmise võimalust pole veel avastanud, sest mõned vidinad puudu. Kui hakkan kokku panema, siis tuleb juba teaduslikumalt asjale läheneda. Tahaks komplekteerida nii palju kui võimalik aga tööle kindlasti teda niipea ei saa, kui üldse.