[Marko]

Sõidukid, mida ei ole riik kaua näinud, liikusid sajandi alguses infosüsteemide uuendamise käigus nö arhiivi. Ma peast ei mäleta neid aastaid, aga 1997. aastal viimati registreerimistoimingu saanud sõidukeid on minu praktikas olnud teisigi. Sellise sõiduki toomiseks aktiivsesse registrisse on tõepoolest vaja sõiduk ette näidata, kuna vajalik on andmete täpsustamine. 

Kui on soov autot säilitada selliselt, et seda ise (st sama omaniku nimele registreeritult) liikluses kasutada, siis on tõepoolest mõistlik auto ette näidata, et see liiguks aktiivsesse registrisse, kus selle saab ajutiselt kustutada. Aastamaks tuleb maksta üksnes siis, kui sõiduk jätta ajutiselt kustutamata. Kui kohe toimingu käigus taotled ajutist kustutamist, siis aastamaksu ei rakendu. 

Kui sõiduk ei ole reaalselt registris nähtav, siis tema suhtes tõepoolest registreerimise, registrist kustutamise, aastamaksu ja muud seadused ei rakendu. Sest seda ei ole lihtsalt nende toimingute vaates olemas. 

See ei ole esmane registreerimine ning registreerimistasu selle eest ei nõuta. 

Kui on plaan auto kellegi teise nimele registreerida kas praegu või tulevikus, siis see tegevus praegu registrisse tagasi toomise, tõendamise ja ajutise kustutamisega ei anna kasutegurit, kuna omanikuvahetuse korral tuleb nagunii maksta registreerimistasu.

See väga hea postitus lahendas ka minu ühe nö hirmu, mis oli seoses 93. aastal registreeritud Granadaga. Võin rahulikult ka edaspidi olla passiivse müügi faasis ja eiriti ei põe, et mingi jama selga kukub. Peab ainult lootma, et riik järgmist repressiooni ei kavanda sordiini all. Hetkel kisub pigem tühistamise poole.