[13piisab]

Mulle jääb aga arusaamatuks, mis efekti peaks sellise maja vundamendi soojustamine andma. Vundament on ju pelgalt kandev konstruktsioon ja on nii tuulduva kui mittetuulduva põranda puhul väljaspool soojustuskihte.

Ise olen kontseptilt sarnaseid maju rekkinud 3tk: ühe põranda jätsin tuulduvaks (maakodu, kus kõik on "vana kool"), kaks maja said tänapäevase veega köetava betoonpõranda. Kena oleks kuulda lahke nõu jagajatelt, kas ja mis on analoogset nende "portfoolios". Nt v6sa on ilmselt ka siin teemas paugutamas teooria pealt, kuna praktikuna ei jaga ma ta vaateid juba fundamentaalküsimuses ehk siis selles, et "Vana remont on alati kallim, kui uue tegemine". Ma olen 2 maja ostnud, kuna s*tast saab hea saia ja seda kordades odavamalt ja ka kiiremini, kui uue maja projekteerimisest + mullatöödest alustades. Mu praktikas on vana rekkimine olnud uue ehitamisest keskpäraselt lihtsa viimistluse puhul 2..3 korda odavam. Ning plaanitu on mul nii eesmärgi kui eelarvete vaates reaalsuseks saanud. Tööjõuvajadusest olen muidugi 20..30% katnud ise ja seda rahaks arvestanud ei ole. Aga see ei määra üldpilti.

Tagasi antud hoone juurde:
1) seinad. On ilmselt täispalk ja mitte karkass? Kui nii, on seinte soojustamine täiesti eraldi "fassaadiprojekt", mille ma jätaks hilisemaks. Avatäidete hilisem soojustuse tasapinda tõstmine on muidu lihtsalt "nice to have".
Alumine palk on kõigil mu 3 majal vahetust tahtnud (koid vms) ja selle uurimine on esimene asi, mida teha. Putukas tahab niiskust ehk siis põhjasein on enim ohustatud. Inspekteerida tasub julgelt - koi eelistab jätta välise 10..20mm kihi puutumata. Väliskihis on vaid üksikud väljalennuavad, selle all aga pulbriks moondatud puit.
2) põrandakonstruktsioonide puhul taandub lähenemine puhtalt Su plaanidele-eelistustele-vahenditele: kas nn vana kooli laagidel põrand (mis käib käsikäes ka nn vanakooli ahjudega) või tänapäevasema küttesüsteemiga seostuv köetav betoon.
3) laega on Sul juba kuigipalju tegeletud. Mis on nt ksf envi-l vana soojustuse ehk saepuru vastu ja sellest vabaneda soovib - seda ma ei mõista. Kui ruumipuudust ei ole, siis uus soojustus selle peale ja on hästi. Vana väljarookimine on töö (ja mitte meeldiv. Olen kahe maja karkass-seinad sellest tühjendanud: seinas napib ruumi ja tuli asendada) ning saepuru on siiski soojustus. Villadest küll 2 korda väiksema soojusisolatsiooniteguriga, aga soojustus. Ning seob ka niiskust, kui vajadus tekib.

Ideaalses maailmas oleks muidugi "samm number 0" hoone närilisekindlaks tegemine. Mul ei ole see oma maakodus hoolimata vundamendi lahtikaevamistest jms-st õnnestustunud ja põrandasoojustus ja tuuletõke on kahtlemata 15 aastaga korralikult ära augustatud...
Ilmselt lähevad mul seal närilised mööda fassaadi üles - koht, millega ma ri ole tegelenud.