[v6sa]

Mul tõesti on kõigest 6 hoone rekkimisel osalemise kogemus nii exceldamise, kaevamise, kandmise kui kruvimise kohalt. Seega ei, ma ei ole asjatundja, kõigest harrastaja. Mitte ükski rekkimine ei jäänud uue hoone maksumusest väiksemaks, kõik läksid üle. Aga tulemuseks oli kordumatu ja pererahvale sobiv tulemus. Veel odavamalt saab, kui oma töötundide mittearvestamisele lisaks virutad ümbruskonna ehitustelt liiva ja kildu ning sõidad kõik FB turuplatsi kuulutused läbi oma kulusid arvestamata. Oma töö ja auto kulu on ju tasuta.

Vundamendi soojustamisel on vägagi mõtet. Esiteks saab selle käigus selgeks, mida vundament endast üldse kujutab. On seal midagi soojustada või on ehitus täiesti kanajalgadel. Ning on suur vahe, kas maja all olev muld külmub kevadeks läbi ja põranda all on räme miinuskraad või on seal napp null. Majaalune muld on sügiseks endasse märkimisväärses koguses soojust talletanud ja alt tõuseb kogu aeg juurde ka. Soomlased on lisaks vundamendile hakanud ka maja perimeetrit meetri-kahe ulatuses soojustusplaadiuga katma. Täpselt samal põhjusel - külm ei tule toa alla nii kiiresti ja nii ulatuslikult. Igal aastal ei ole lund, mida maja ümber kuhjata.

Mis puudutab majaaluse pinnase niiskust, siis see sõltub puhtalt vee liikumisest. Kui vesi maja alla ei kogune, siis 1930. ehitatud maja (nagu minul on) põranda all oli muld tolmkuiv. Oli tolmkuiv augustis vett läbi tuues, oli tolmkuiv märtsis pliidi-leso-soemüüri alust valades ja oli tolmkuiv ka novembris äravoolutoru hiirekahjustust likvideerides. Ma usun, et sama seis on ka viimasel küsijal.

Kui veetase on tõesti nii kõrge, et majaalune täide on pidevalt niiske, siis tuleb põrandalust ruumi ventileerida. Kas seda teha odavalt läbi vundamendiavade või kallimalt läbi väljatõmbekorstna radooni eemaldades, on juba ehitustehniline küsimus kokkuleppel rahakotiga.

Väga märjas kohas ei jäägi muud üle, kui panna betoonplaadile, nagu praegu kombeks on.

I korruse ahju naljalt ikka põrandalaagidele ei toetatud. Need pandi otse aluspinnale seisma.  Elasid seal halvemal juhul oma elu muu maja suhtes koos korstnaga.

Närilisetõrje on väga oluline tõesti soojustuse tegemisel. Ämmamooril majal sai pandud alt ja ülevalt võrk talade vahele villa katma, aga see oli viga. Raiped närisid end taladest läbi võrgutükkide vahekohtadest ja ikka märatsesid villas. Eks peab järgmisel ringil tegema täisvõrguga, nagu kiiduväärsel pildil tehtud.