17-06-2026, 23:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-06-2026, 00:01 AM ja muutjaks oli 13piisab.)
tuleb pikem jutt. Rõhuga "uue ehitamine on odavam, kui vana rekkimine" väite kummutamisele.
ak75 jutust kostub mulle praktiku kogemus. V6sa jutust paraku (taas) mitte.
Igatahes - niisama vastu rinda tagumise asemel panen kirja numbreid ja kogemust kahe maja "pomm sisse" tüüpi tänapäevaseks rekkimise praktikast. Mul oli algusest saati mõlema maja puhul excel pidevas kasutuses. Ei olnud mul esimesed majade-korterite remondid - lihtsalt maht oli senistest suurem ja ajagraafik kiirem-konkreetsem ning tulemus pidi olema tänapäevane köetava põranda + soojustagastusega ventilatsiooniga sooja pidav (see latt on mul tänaseks muidu kõrgemale kerkinud) maja:
1) aasta 2016 ja 90m2 ühekordse maja rekk. Puitkarkass kivivoodriga. Eelarve 40k, projekti plaanitud pikkus 6 kuud. Tööjõuks kaks nn kuuriehitajast (odavat) Virumaa meest, kes elasid kõrvalhoones ning ma ise olin eekõige projekti- ja objektijuhi, varustaja ning elektri-vee-kanali-ventilatsiooni töömeheks plus vajadusel üldtöödel abiks. Eelarve sisaldas ka õhk-vesi soojapumpa ja ventilatsiooniagregaati. Avatäited kõik uued (82mm plast; uks tuli Haapsalust), seintest läks 15cm saepuru minema ja 150+50mm villa asemele.
Tulemus: ajagraafik pidas, v.a. leiliruum, mille nokkisin ise hiljem lõpuni. Eelarves püsimine oli päris täpne. Üllatusi ei olnud - nt alumise palgi vahetust eeldasin kohe täismahus ja nii ka läks. Kuigi olen kohanud ka 19saj lõpu kortermajas palki, mis vahetust ei nõudnud (kusjuures rasketes oludes: Soo tänavas Tallinnas. Vastu tänavat: kes seda kohta tänava reki eel mäletab, siis see koht oli liigvee mõttes tänavanime vääriline...).
Huvitav fakt: maja betoonpõrandate alla läks käsikäruga tagasitäidet 150t. Odav ja väga hästi tihenev 2km kaugusel asuva betoonivabriku "pestud betoon".
Mida teeks teisiti:
1a) kui on põranda all tagasitäide, siis ei paneks sinna mitte 200mm EPS vaid 300mm. Köetav põrand on ju hoone kõige soojem osa ning sinna soojustust hiljem ei lisa.
1b) ei muheleks ehituspoes aurutõkketeibi hinda vaadates ja ei kasutaks selle asemel tavalist mägiaivarit. Isegi kui liited jäävad paljuski roovide alla, siis ilmselt nad tavateibiga aastate pärast enam tihedad ei ole
1c) kui ise amatöörina betooni valada (loomulikult vabrikust tellitut. Amatöörina ja 3 mehega max 50m2 korraga. Mulle oli teine kord sellises mahus valu siluda), tasub arvestada hilisema "0mm" tasandusseguga põranda korrigeerimisega ka kuivades ruumides - tulemus võib esialgu tundusa laminaadi jaoks "enam-vähem", aga mõne aastaga väsivad laminaadi tapid ja tekib nõtkumine või lausa kriuksumine. Oma teisel ja kolmandal majal plaanisin juba tasandussegu ja sai hea. 54m2 garaaži puhul tegin aga nn vanakooli lattimistoru-ettevalmistuse ja sai tasandusseguta hea.
Millega arvestaks:
Kui tihendada ka väga mehise betoonvundamendi sees põrandavalu eel 200kg pinnasetihendajaga, on paari aasta pärast üpris tõenäoline leida 40+a pragudeta säilinud krohvitud silikaatvoodris pragusid.
2) 2017..2018 135m2 kahekordse maja rekk. Samuti puitkarkass + silikaatvooder ning hilisem juurdeehitus tuhaplokk. Eelarve jälgimine läks veidi segaseks, kuna ei pidanud eraldi arvet esialgu plaanidest välja jäetud fassaadi krohvimise (puhtalt esteetiline vajadus, kuna krohvimata silikaatvooder ei meeldinud), vihmaveesüsteemide ja ümbruse-haljastuse (ca 100m2 hoovi kivisillutamine, 2tk pea 30m2 terrass, ca 25m2 kuur) tekitamisele. Ning kuna see maja sai lõpuks ehitatud nn üürimajaks, siis ka tehnosüsteemid läksid veidi keerulisemaks-kallimaks: nt kaks küttekollektorit, kaks veekollektorit, kolm el kilpi, 2 vent pulti (ok - see vast 100eur...) ja 3 duširuum-WCd.
Igatahes - algne eelarve veidi väiksemale skoobile 60k, tulemus 80k. Ajaplaan 2 aastat ehk rahulik ning valmis sai koos esialgu plaanist välja jäetud tegevustega paar kuud varemgi. Peamine tööjõud: majja kolinud tubli ja järelevalvet mittevajav noor töömees.
Üllatused väikesed - kahe akna juures karkass mäda.
Samas üllatuseks ka mõned konstruktsioonide lahendused, mis mulle ei meeldinud, aga jäi nagu oli aastakümneid olnud: puitosa karkass väga "hõre" ehk 150x150mm püstpalgid 1..1,2m vahedega; kivi-juurdeehitise osa (kah 2-kordne) vundament ainult 15..20cm kõrgusega ning istus liivapadjal, mis nõudis sillutise eel pisikese 3t eskukesega toimetades ettevaatlikkust.
Mida teeks teisiti:
2a) aurutõkke teip - ei kasutaks mägiaivarit
2b) teise korruse poolte magamistubade põrandakütte kuivpaigalduse küttetoru "soojushajutina" ei taaskasutaks olemasolevat (majaga kaasa tulnud) vast 0,9..1,0mm alumiiniumplekki. See teeb peale tagasi pandud 30+mm paksuste põrandalaudade all kütte sisse lülitudes alumiiniumikrõbinat
2c) pidevas kasutuses hoone kiviosale paneks tänapäeval lahkelt 150mm EPS asemel 200mm. Ilmselt tooks ka aknad kandevkonstruktsioonist veidi välja - pole ju väga aeganõudev, kui toimub niikuinii uute paigaldamine.
Ning võrdluseks: ca 2014a, kui oma maja plaanima hakkasin, tekitasin enda ja panga jaoks eelarve. Ca 140..150m2 kahekordne lamekatusega kivimaja. Number oli toona 120k ja paljusid asju hindasin oma tabelis alla või lihtsustasin lahendust ennast, et numbrid (panga jaoks) suureks ei läheks. A la puit-vahelagi jne. Sama raha eest rekkisin mõni aasta hiljem kaks maja, panustades palgatöö kõrvalt ka ise. Nagu aga viitasin, siis see oli 20..30% tööjmukulust ehk siis jämedalt 10..15% kogukulust (ehitamise käme reegel - töö ja materjal on 50-50).
Ehk siis rekkimiste mõttekusest - majade puhul on see autodega sarnane: on restaureerimised, kus raha ei loeta. Ning on korda- ja heaks tegemised, mille puhul asja mittejagav (sh algselt eesmärki, eelarvet ja riske mitte hindav) õhinapõhine pealelendaja tõdeb lõpuks, et uus oleks odavam tulnud. Samas kes oskab, saab ja tahab, teeb hästi ja kuluefektiivselt.
Nagu ka ülal mitu korda viidatud, siis iga projekt algab eesmärgi defineerimisest ja ressursside ja riskide (ning iseenda riskitaluvuse) hindamisest. Olemasolev hoone (või masin) on üks ressurss. Pigem on ikka hoonel kasutatavat ressurssi ning et vundament, karp, korstnad ja katus summaarsena oleks miinusmärki eviv ressurss (st kordategemine on kõige uuena ehitamiset kallim ja ajamahukam) - no selleks peab tervik ikka üpris pekkis olema.
Siin on ka otipoisil kui teema päevakorda tõstjal kohane alustada eesmärgi defineerimisest. Tõsisema projekti puhul on nt savikrohvitud viimistluse küsimus umbes seitsmenda taseme detailike, mis ilmselt palgivahetuse päevakorda tekkimisel saab ka lihtsa vastuse - ilmselt see ei säili.
Analoogsed referentsid on muidugi teretulnud. Nt "vana asemele uus" projektide puhul ka vana lammutamise ja utiliseerimise kulu väljatoomine.
Kui nn alateema rohkem areneb ja soojustamisest-küttest kaugeneb, poolitan teema.
ak75 jutust kostub mulle praktiku kogemus. V6sa jutust paraku (taas) mitte.
Igatahes - niisama vastu rinda tagumise asemel panen kirja numbreid ja kogemust kahe maja "pomm sisse" tüüpi tänapäevaseks rekkimise praktikast. Mul oli algusest saati mõlema maja puhul excel pidevas kasutuses. Ei olnud mul esimesed majade-korterite remondid - lihtsalt maht oli senistest suurem ja ajagraafik kiirem-konkreetsem ning tulemus pidi olema tänapäevane köetava põranda + soojustagastusega ventilatsiooniga sooja pidav (see latt on mul tänaseks muidu kõrgemale kerkinud) maja:
1) aasta 2016 ja 90m2 ühekordse maja rekk. Puitkarkass kivivoodriga. Eelarve 40k, projekti plaanitud pikkus 6 kuud. Tööjõuks kaks nn kuuriehitajast (odavat) Virumaa meest, kes elasid kõrvalhoones ning ma ise olin eekõige projekti- ja objektijuhi, varustaja ning elektri-vee-kanali-ventilatsiooni töömeheks plus vajadusel üldtöödel abiks. Eelarve sisaldas ka õhk-vesi soojapumpa ja ventilatsiooniagregaati. Avatäited kõik uued (82mm plast; uks tuli Haapsalust), seintest läks 15cm saepuru minema ja 150+50mm villa asemele.
Tulemus: ajagraafik pidas, v.a. leiliruum, mille nokkisin ise hiljem lõpuni. Eelarves püsimine oli päris täpne. Üllatusi ei olnud - nt alumise palgi vahetust eeldasin kohe täismahus ja nii ka läks. Kuigi olen kohanud ka 19saj lõpu kortermajas palki, mis vahetust ei nõudnud (kusjuures rasketes oludes: Soo tänavas Tallinnas. Vastu tänavat: kes seda kohta tänava reki eel mäletab, siis see koht oli liigvee mõttes tänavanime vääriline...).
Huvitav fakt: maja betoonpõrandate alla läks käsikäruga tagasitäidet 150t. Odav ja väga hästi tihenev 2km kaugusel asuva betoonivabriku "pestud betoon".
Mida teeks teisiti:
1a) kui on põranda all tagasitäide, siis ei paneks sinna mitte 200mm EPS vaid 300mm. Köetav põrand on ju hoone kõige soojem osa ning sinna soojustust hiljem ei lisa.
1b) ei muheleks ehituspoes aurutõkketeibi hinda vaadates ja ei kasutaks selle asemel tavalist mägiaivarit. Isegi kui liited jäävad paljuski roovide alla, siis ilmselt nad tavateibiga aastate pärast enam tihedad ei ole
1c) kui ise amatöörina betooni valada (loomulikult vabrikust tellitut. Amatöörina ja 3 mehega max 50m2 korraga. Mulle oli teine kord sellises mahus valu siluda), tasub arvestada hilisema "0mm" tasandusseguga põranda korrigeerimisega ka kuivades ruumides - tulemus võib esialgu tundusa laminaadi jaoks "enam-vähem", aga mõne aastaga väsivad laminaadi tapid ja tekib nõtkumine või lausa kriuksumine. Oma teisel ja kolmandal majal plaanisin juba tasandussegu ja sai hea. 54m2 garaaži puhul tegin aga nn vanakooli lattimistoru-ettevalmistuse ja sai tasandusseguta hea.
Millega arvestaks:
Kui tihendada ka väga mehise betoonvundamendi sees põrandavalu eel 200kg pinnasetihendajaga, on paari aasta pärast üpris tõenäoline leida 40+a pragudeta säilinud krohvitud silikaatvoodris pragusid.
2) 2017..2018 135m2 kahekordse maja rekk. Samuti puitkarkass + silikaatvooder ning hilisem juurdeehitus tuhaplokk. Eelarve jälgimine läks veidi segaseks, kuna ei pidanud eraldi arvet esialgu plaanidest välja jäetud fassaadi krohvimise (puhtalt esteetiline vajadus, kuna krohvimata silikaatvooder ei meeldinud), vihmaveesüsteemide ja ümbruse-haljastuse (ca 100m2 hoovi kivisillutamine, 2tk pea 30m2 terrass, ca 25m2 kuur) tekitamisele. Ning kuna see maja sai lõpuks ehitatud nn üürimajaks, siis ka tehnosüsteemid läksid veidi keerulisemaks-kallimaks: nt kaks küttekollektorit, kaks veekollektorit, kolm el kilpi, 2 vent pulti (ok - see vast 100eur...) ja 3 duširuum-WCd.
Igatahes - algne eelarve veidi väiksemale skoobile 60k, tulemus 80k. Ajaplaan 2 aastat ehk rahulik ning valmis sai koos esialgu plaanist välja jäetud tegevustega paar kuud varemgi. Peamine tööjõud: majja kolinud tubli ja järelevalvet mittevajav noor töömees.
Üllatused väikesed - kahe akna juures karkass mäda.
Samas üllatuseks ka mõned konstruktsioonide lahendused, mis mulle ei meeldinud, aga jäi nagu oli aastakümneid olnud: puitosa karkass väga "hõre" ehk 150x150mm püstpalgid 1..1,2m vahedega; kivi-juurdeehitise osa (kah 2-kordne) vundament ainult 15..20cm kõrgusega ning istus liivapadjal, mis nõudis sillutise eel pisikese 3t eskukesega toimetades ettevaatlikkust.
Mida teeks teisiti:
2a) aurutõkke teip - ei kasutaks mägiaivarit
2b) teise korruse poolte magamistubade põrandakütte kuivpaigalduse küttetoru "soojushajutina" ei taaskasutaks olemasolevat (majaga kaasa tulnud) vast 0,9..1,0mm alumiiniumplekki. See teeb peale tagasi pandud 30+mm paksuste põrandalaudade all kütte sisse lülitudes alumiiniumikrõbinat
2c) pidevas kasutuses hoone kiviosale paneks tänapäeval lahkelt 150mm EPS asemel 200mm. Ilmselt tooks ka aknad kandevkonstruktsioonist veidi välja - pole ju väga aeganõudev, kui toimub niikuinii uute paigaldamine.
Ning võrdluseks: ca 2014a, kui oma maja plaanima hakkasin, tekitasin enda ja panga jaoks eelarve. Ca 140..150m2 kahekordne lamekatusega kivimaja. Number oli toona 120k ja paljusid asju hindasin oma tabelis alla või lihtsustasin lahendust ennast, et numbrid (panga jaoks) suureks ei läheks. A la puit-vahelagi jne. Sama raha eest rekkisin mõni aasta hiljem kaks maja, panustades palgatöö kõrvalt ka ise. Nagu aga viitasin, siis see oli 20..30% tööjmukulust ehk siis jämedalt 10..15% kogukulust (ehitamise käme reegel - töö ja materjal on 50-50).
Ehk siis rekkimiste mõttekusest - majade puhul on see autodega sarnane: on restaureerimised, kus raha ei loeta. Ning on korda- ja heaks tegemised, mille puhul asja mittejagav (sh algselt eesmärki, eelarvet ja riske mitte hindav) õhinapõhine pealelendaja tõdeb lõpuks, et uus oleks odavam tulnud. Samas kes oskab, saab ja tahab, teeb hästi ja kuluefektiivselt.
Nagu ka ülal mitu korda viidatud, siis iga projekt algab eesmärgi defineerimisest ja ressursside ja riskide (ning iseenda riskitaluvuse) hindamisest. Olemasolev hoone (või masin) on üks ressurss. Pigem on ikka hoonel kasutatavat ressurssi ning et vundament, karp, korstnad ja katus summaarsena oleks miinusmärki eviv ressurss (st kordategemine on kõige uuena ehitamiset kallim ja ajamahukam) - no selleks peab tervik ikka üpris pekkis olema.
Siin on ka otipoisil kui teema päevakorda tõstjal kohane alustada eesmärgi defineerimisest. Tõsisema projekti puhul on nt savikrohvitud viimistluse küsimus umbes seitsmenda taseme detailike, mis ilmselt palgivahetuse päevakorda tekkimisel saab ka lihtsa vastuse - ilmselt see ei säili.
Analoogsed referentsid on muidugi teretulnud. Nt "vana asemele uus" projektide puhul ka vana lammutamise ja utiliseerimise kulu väljatoomine.
Kui nn alateema rohkem areneb ja soojustamisest-küttest kaugeneb, poolitan teema.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"