[Aspelund]

Ma alustasin 2009 tollel hetkel 85 aastat vana linnamaja taastamist. Alustuseks oli mõttes vaid sanitaarremont, aga siis selgus, et põrandad on mädad ja aknad ei taha tuult hoida ja nii ta läks. Õnneks olid küttekolded ja katus enam-vähem. Nii et algne pisiremont lõppes maja sisu täieliku uuendamisega. 

Mina paneks prioriteedid nii: katus, aknad, küttekolded. Kui need on korras, siis saab majas juba elada. Kõik muu on jooksvalt tehtav. 

Nüüd 17 aastat hiljem on ka katus vahetatud ja katusealune soojustatud ning välja ehitatud. Maja voodrini ei ole veel jõudnud. Õnneks on ahiküte ja puid veel oma metsas jätkub.

Rahalises mõttes on aastatega muidugi kõik läinud märgatavalt kallimaks: poole maja ostuhind aastal 1997 (teine pool oli meie käes juba aastast 1973) oli numbriliselt üks viiendik 2009.aasta suurremondi kogukulust. Ja hiljutine teise korruse väljaehitamine ja katusevahetus läks maksma rohkem, kui kaks eelmist numbrit eurodesse konverteerituna kokku. 

Eks sellise vana maja korrastamine on selline töö, mis iial otsa ei saa, aga mille puhul on õnneks võimalik asju jaotada etappidesse ja sellest lähtuvalt ka kulusid planeerida. Kui raha puuga seljas oleks, siis teeks muidugi teisiti aga sellist õnnetust pole osaks saanud ja nii tuleb hakkama saada lihtsa inimese kombel.