15-09-2026, 09:35 AM
(14-09-2026, 21:18 PM)ZIL 131 Kirjutas:Pardakaamerate ning turvakaameratega ei tehtagi liiklusjärelevalvet. Üldiselt on nii, et õiguserikkumisi ei tohi toime panna ka siis, kui keegi parajasti liiklusjärelevalvet ei tee. Näiteks liiklusõnnetused juhtuvad üldjuhul väljaspool politsei vaatevälja ning osalevate sõidukite kiiruseid ei saagi keegi mõõta vahetult enne kokkupõrget.(14-09-2026, 20:12 PM)ak75 Kirjutas: https://auto.pub/kiirabi-pardakaamera-pa...-kihutajadDela tehniki.
Mida sellisest liiklusjärelevalve viisist õiguslikust vaatenurgast arvata? Kevadel vist oli kusagil sotsmeedias samuti üks sarnane juhtum, kus aluseks võeti teise liikleja pardakaamera salvestis.
Hr. Sirk'i kommentaar oodatud, kui vajalikuks-võimalikuks peab.
Sekundis teatud hulk kaadreid. Sõiduteel teatud hulk meetreid. 1 + 1 = 2. Lihtne
Pigem on see erandlik, et selliselt salvestuse põhjal ekspertiis tehakse. Aga see on võimalik, kuna tõendamisstandardit ei ole kehtestatud. Õiguserikkumine peab olema tõendatud selliselt, et kohtunikul ei teki kahtlust isiku süüdiolekus. Kiiruse arvutuslik kindlakstegemine on põhikooli matemaatika, mis ei eelda üldse mingeid eksperdi teadmisi. Põhiline on neis olukordades see, kui usaldusväärselt on tuvastatud aeg ja teepikkus. Turvakaamera salvestusi loetakse üldiselt piisavalt täpseks aja mõõtmise sisendiks ning teepikkuse mõõtmisel on abiks kõikvõimalikud teekattemärgistused ning teeäärsed objektid. Praktikas sellisel viisil +10km/h tuvastamisega ei tegelda, ikka suuremate kiirustega. Välja arvatud liiklusõnnetused, kus ka +10km/h võib teatud olukordades pöörata eesõiguse teistpidi, st eesõigustatud liikleja võib jääda osaliselt või täielikult vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamise seetõttu, et lubatud sõidukiirusega sõites oleks jäänud kokkupõrge toimumata.

