[sugraM]

Kuna elame turumajanduslikus Eestis, on iga asja hind täpselt selline, mille ostja on nõus maksma ja omanik müüdava eseme ära andma. St, ei saa riputada masinale külge mingeid hinnasilte. Unicweb müüs oma (piltide järgi oli masin kehvas seisus) super 6, 6000 rahaga, ja ostjad sellepeale küll tormi ei jooksnud. Olen kindel, et selline hind sisaldas ka veel tingimisruumi. Üldiselt ei selgu ju ka piltidelt masina üldine seisukord, mis alati kipub olema hullem, kui pealt paistab. Samuti on tähtis auto kompleksus. Tean, et väga raske, kui mitte võimatu on Eestist leida super 6 esi iluvõret. Tean meest, kellel on olemas peaaegu komplektne iluvõre puzlena kokku pandug 3-4 iluvõre jäänusest. Omapoolne arvamus on, et hind peaks jääma 10 - 20 kilo vahele, heal juhul küünib üle selle. Tegelikult aga kipub olema nii, et kellel raha, see ei taha ja see kes tahaks, sellel jälle pole raha. Seega soovitus, kui müüd, küsi kõrget hinda, kuid mitte utoopilist (a´la veerand milli) ja kui ostad, tee pakkumine võimalikult madal. Kui mõlemad osapooled on mõistlikud peaks alati saama kokkuleppele. Selge on see, et vanatehnikaga rikkaks ei saa.