Muu rahva suhtumine vanatehnikasse ja nende omanikesse
#52

Minu hiljutine kogemus: Võhma näitusel tuli üks selline tüüpiline maamees rääkima, et tal on veidi mootorratta tükke kodus. Kutsust vaatama.

Läksin siis vaatama. Omanik õnnestus peale pikka otsimist leida kuurist, kus ta plastpudelis endale kanget õlut sisse kallas. Konditsioon oli joogile igati vastav, hiljem selgus, et joonud oli ta juba nädala.

Esimene tund läks talle selgitamisele, miks ma tulin. Õnneks tundis vähemalt ära. Teine tund läks siis võtmete tuvastamisele ja ühe kuuri ning sahvri avamisele. Loomulikult oli seal alles vaid see kraam, mida otseselt vanarauaks saab pidada. Nii kaup pooleli jäigi, kuigi esmased jutud lubasid uusi ja huvitavaid asju.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne