27-10-2004, 01:39 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-10-2004, 01:44 AM ja muutjaks oli valdo.)
Tuleb meelde veel kaks paika, mis on viimase mõnekümne aastaga tundmatuseni Tallinnas muutunud.
Esimene paik on Pärnu maantee raudteeviadukt, millele eelnes kuni 1982. aastani praegusest poole kitsam viadukt, mis asetses praeguse linna suunduva viadukti kohal. Uue viadukti ja selle peale- ja mahasõiduteede alla (praegusele linnast väljuvale suunale) jäi hulk maju. Kesklinna pool raudteed paiknes igatahes kaks üsna suurt kivimaja - kuna TEMTi ja nende vahel oli Pärnu maanteed juba 1960tel vanade puumajade arvel lääneküljel laiendatud, siis tegi tee linna poolt tulles nende majade juurde jõudes jõnksu vasakule.
Tondi pool viadukti jäi sellele ette kõigepealt 18. sajandil ehitatud suvemõisa puidust peahoone (katuse jäljed talle hiljem külge ehitatud kivimaja seinal näha) ning ilus kaarakendega neo-renessanss stiilis kabelikene 19. sajandi lõpust, Ludwig von Engelhardti projekteeritud. Kuna viaduktiga koos laiendati ka Pärnu maanteed, siis lammutati ka hulk puumaju Magdaleena tänavani ja edasigi.
Viadukti ehitustööde ajal katkes Tondiga trammiliiklus mitmeks aastaks ja tollal ehitati välja Vana-Lõuna lõpp-peatus ning ring.
Teine paik on Lasnamäe pealne Vana-Narva maantee äärne, kus veel mõnikümmend aastat tagasi paiknes N. Liidu sõjaväelennuväli (saadud EWst pärandina, kuna samas paigas asetses ka EW sõjalennuväli). Tollal linn lauluväljakust kaugemale ei läinud, kõik edasised mikrorajoonid koos \"kanali\" ja kõige muuga on hilisem looming. Lennuvälja ümbrus on Lasnamäel aga senini tühi, alles on isegi lennuvälja paekivihooneid ja angaare. Vaid Vana-Narva maantee teeb seal tarbetuid jõnkse, mis viitavad senini ehitamata teedele.
Muide, kuni 1950. aastani Peterburi teed olemas ei olnud - Tallinnast Narva poole liikvele pääseski vaid lauluväljaku juurest üles ja sealt vana teed pidi Maardu suunas üle Iru silla. Betoonkattega Peterburi tee esimene lõik kuni Maarduni (praegusest Susi hotellist ida pool muide üle turbase Sõjamäe raba) valmis 1950, ehitajateks saksa sõjavangid, kes tõid Saksast kaasa Kolmanda Riigi magistraalteede ehitamistehnoloogia.
Esimene paik on Pärnu maantee raudteeviadukt, millele eelnes kuni 1982. aastani praegusest poole kitsam viadukt, mis asetses praeguse linna suunduva viadukti kohal. Uue viadukti ja selle peale- ja mahasõiduteede alla (praegusele linnast väljuvale suunale) jäi hulk maju. Kesklinna pool raudteed paiknes igatahes kaks üsna suurt kivimaja - kuna TEMTi ja nende vahel oli Pärnu maanteed juba 1960tel vanade puumajade arvel lääneküljel laiendatud, siis tegi tee linna poolt tulles nende majade juurde jõudes jõnksu vasakule.
Tondi pool viadukti jäi sellele ette kõigepealt 18. sajandil ehitatud suvemõisa puidust peahoone (katuse jäljed talle hiljem külge ehitatud kivimaja seinal näha) ning ilus kaarakendega neo-renessanss stiilis kabelikene 19. sajandi lõpust, Ludwig von Engelhardti projekteeritud. Kuna viaduktiga koos laiendati ka Pärnu maanteed, siis lammutati ka hulk puumaju Magdaleena tänavani ja edasigi.
Viadukti ehitustööde ajal katkes Tondiga trammiliiklus mitmeks aastaks ja tollal ehitati välja Vana-Lõuna lõpp-peatus ning ring.
Teine paik on Lasnamäe pealne Vana-Narva maantee äärne, kus veel mõnikümmend aastat tagasi paiknes N. Liidu sõjaväelennuväli (saadud EWst pärandina, kuna samas paigas asetses ka EW sõjalennuväli). Tollal linn lauluväljakust kaugemale ei läinud, kõik edasised mikrorajoonid koos \"kanali\" ja kõige muuga on hilisem looming. Lennuvälja ümbrus on Lasnamäel aga senini tühi, alles on isegi lennuvälja paekivihooneid ja angaare. Vaid Vana-Narva maantee teeb seal tarbetuid jõnkse, mis viitavad senini ehitamata teedele.
Muide, kuni 1950. aastani Peterburi teed olemas ei olnud - Tallinnast Narva poole liikvele pääseski vaid lauluväljaku juurest üles ja sealt vana teed pidi Maardu suunas üle Iru silla. Betoonkattega Peterburi tee esimene lõik kuni Maarduni (praegusest Susi hotellist ida pool muide üle turbase Sõjamäe raba) valmis 1950, ehitajateks saksa sõjavangid, kes tõid Saksast kaasa Kolmanda Riigi magistraalteede ehitamistehnoloogia.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18