[Väravamehaanik]

Kas üle 25 aasta vanad liikurid mitte ei pidanud vastama valmistajatehase nõuetele?

Rehvide kohta see ei kehti!!! Rehve peetakse üldiseks kulumaterjaliks, nagu kütust või õli. See on seaduse tegijate poolt põhjendatud turvalisusega. Pragulistena ei tohi ka uuemaid kasutada ja vanades rehvides muutub kummisegu rabedaks.
Mõned taustaselgitused: nõukogude rehvidel on peale märgitud GOST, mille viimane number on tõlgendatav ka seda tüüpi rehvi või tootemuudatuse tootmise algusena, mitte ainult konkreetse rehvi tootmise aastana. Viimane number on sealt ka kergesti eemaldatav. Seega kui rehv on nõutava sügavusega mustriga ja kumm on elastne, pragudeta ja asub maitsekalt restaureeritud vanatehnika all siis ei ole probleeme.
Juhul kui liiklusvahendile on tehase poolt nõutud diagonaal- või hoopis rantmantelrehvid, siis tuleks need ka sinna paigaldada, sest velje, roolisüsteemi ning ülekannete ehitus on projekteeritud vastavalt. Eestis ei ole firmat, mis tegeleks sõiduautode või mootorrataste diagonaal, või rantmantelrehvidega. Küll aga saab neid tellida mujalt Euroopast või Ameerikast, lähim pakkuja on Soomes. www.coker.com näiteks! Nimetatud rehvid on ka Eestile sobivalt sertifitseeritud.
Vanatehnika originaalsuse hindamisel on oluline, et rehvid oleks õiges mõõdus. Ei pea olema väljalaske aastale vastavad rehvid, ei pea olema ka samas riigis valmistatud rehvid. Eesti vanatehnika harrastajate probleem ilmselt taandubki sellele, et kõik olemasolevad võimalused kasutatakse lõpuni ära, nõnda ka odavalt saadud vanad rehvid, kütus A-76 jne.