[martinmannik]

Buss vajub viltu, sest padjad lekivad erineva kiirusega. Teoreetiliselt peaks rõhuregulaator õhkpadja tühjenemise korral sinna suruõhku juurde laskma, aga kui reserv on juba otsakorral (seisva mootoriga), siis ei piisa sellest bussi ülalhoidmiseks ja nii ta ära vajubki. Õhkpatju eraldavad muust süsteemist minuteada ühepoolsed klapid, mis rõhu kadumisel ei lase patjadel järsult tühjeneda. Küll aga jooksevad momentaanselt peale avariipidurid, mis seiskavad bussi ning ei lase enne paigast liikuda, kui rõhk pole jälle üleval või pidurikambrite kaaned pole maha keeratud (vedrud lõdvenevad). Täiesti tühjenenud paakide täitmine võtab aega kümmekond minutit ning siis on ka põhi jälle õigel kõrgusel. Muidugi juhtus ka seda, et poole liini peal läks õhkpadi lihtsalt katki. Saab ju ka nii sõita, aga klopib marudalt... Täiesti tühjade patjade korral ei ole buss kunagi päris vastu maad, sest vastasel korral ei saaks seisnud bussi pukseerida. Paarikümnesentimeetrine vahe jääb põhja ja maapinna vahele kindlasti. (Ikaruse kliirens mõõdetuna tagumise õhkpadja kanduri alt on 210 mm.)
Ikarus 260 (ja ilmselt ka maaliini-variantide) mootori standardvõimsus on 192 hj (141 kW). Olen kuulnud, et 280-tel pidavat mootor võimsam olema, aga seda ainult umbes kümne hobujõu võrra, ehk siis 202-203 hj. Ei teagi täpselt, kust see lisavõimsus võeti, mootori kubartuuriks peaks mõlemal variandil olema 10,35 liitrit ja surveaste 17.