04-11-2004, 09:18 AM
Minu viis vanatehnika juurde paratamatus. Mul pole kunagi olnud palju raha ja ma ei ole ka kunagi teinud sellist tööd kus seda oleks korralikult makstud.
Minule ei ole keegi müünud oma uusi ja korralikke asju mulle taskukohaselt. Ükskord uute autode salongi sisenedes hakkas turvamees kohe kannul käima.
Kunagi koolipõlves hakkasin koguma raha, et autot osta, klassivendadel olid ju Soomest toodud Datsunid. Sain kokku kõikide rahareformide kiuste 3000 krooni, aga sõber küsis ilma põhjata ja tilkuva \"aga muidu väga heas korras\" japsi eest 20.000 krooni. Suurest kurvastusest ostsin kogutud raha eest 2650 kroonise muruniiduki (sest vikat läks katki) ja ülejäänu eest täiesti sõidukorras Pobeda (1952). Hiljem soetasin katuseraamiga GAZ 22 selleks, et asju veada!!!
Seega minu jaoks ei ole vanatehnika hobi vaid elus toimetulemise vahend. Mina ei kogu vanatehnikat vaid kasutan seda ja nõnda planeerin elada surmani. Nooruses kogetud solvumise ajel ei hakka mina kunagi doteerima oma sissetulekutega Aasia autotööstust või kohalikke liisingufirmasid.
Minule ei ole keegi müünud oma uusi ja korralikke asju mulle taskukohaselt. Ükskord uute autode salongi sisenedes hakkas turvamees kohe kannul käima.
Kunagi koolipõlves hakkasin koguma raha, et autot osta, klassivendadel olid ju Soomest toodud Datsunid. Sain kokku kõikide rahareformide kiuste 3000 krooni, aga sõber küsis ilma põhjata ja tilkuva \"aga muidu väga heas korras\" japsi eest 20.000 krooni. Suurest kurvastusest ostsin kogutud raha eest 2650 kroonise muruniiduki (sest vikat läks katki) ja ülejäänu eest täiesti sõidukorras Pobeda (1952). Hiljem soetasin katuseraamiga GAZ 22 selleks, et asju veada!!!
Seega minu jaoks ei ole vanatehnika hobi vaid elus toimetulemise vahend. Mina ei kogu vanatehnikat vaid kasutan seda ja nõnda planeerin elada surmani. Nooruses kogetud solvumise ajel ei hakka mina kunagi doteerima oma sissetulekutega Aasia autotööstust või kohalikke liisingufirmasid.
Tõnu Piibur
5116265