15-11-2002, 15:17 PM
Estfield sööstab 3,2 sekundiga sajani
Lauri Linnamäe Eesti Ekspress, 24.10.2002
JÕUDU JÄTKUB: V8 paneb rehvid vaevata suitsema. (Lauri Linnamäe)
Tartlase Valter Teppani sportautosid ehitavas firmas Võidusõidutehnika on valmimas eriti äkiline Estfield.
Millist mootorit on vaja, et alla üheksasajakilost autot nobedalt edasi viia? Enamik arvab ilmselt, et kahest liitrist piisab küll. Kuid Tartus sportautosid valmistav Valter Teppan pani Estfieldile peale 5,9liitrise forsseeritud V8.
Tavapärasest, kergest ja kiirest Estfieldist eristab kiirendusvõistlustel osalemiseks mõeldud Estfieldi veel automaatkäigukast ja jäigem raam. Auto võimsus on hetkel 375 hobujõu ringis, pärast mõningast tuunimist loodetakse see kasvatada 450 kanti.
“3,2 sekundiga paneme ta sajani kiirendama,” lubab Teppan. “Veerandmiili aeg peaks igal juhul alla kümne sekundi jääma. Kui korralikud rehvid alla saab, on kindel, et pöördemoment tõstab kiirendamisel auto nina õhku.”
Et juht paigalt võttes end autoga selili ei kiirendaks – nagu algaja mootorrattur –, saab tagasilla külge kinnitada tugikäru (täpselt nagu dragsteritel). See ei lase tagumisel otsal liiga maadligi vajuda. Autole lisatakse veel tuuletammid – muidu võib 230kilomeetrise tunnikiiruse puhul ja halbade juhuste kokkulangemisel auto õhkpadja alla võtta ning samamoodi nina püsti visata.
Chevrolet V8-mootor on ehitatud Rootsi firmas American Racing, plokikaanel seisab püsti efektne Holley performance-karburaator. Et autot veelgi nobedamaks muuta, vahetatakse standardnukkvõll peagi “teravama” vastu ja lisatakse tagasilda diferentsiaalilukk. Estfieldi puhul on ka rehvivalik äärmiselt oluline, sest enamik kiirendusrehve on mõeldud märksa raskemate masinate jaoks ega saavuta kõigest 880-kilose “tartlase” all õiget töötemperatuuri.
“Meil pole kiirendusvõistlusel põhiline mitte kõvasti gaasi anda, vaid pigem tagasi hoida,” räägib Teppan. “Raadi kiirendusvõistlusel oli näha, et kui teistel autodel hakkasid poole maa peal rattad maha kinni, siis meie auto “kaapis” peaaegu finiðini välja.”
Algselt oli mega-Estfield sisuliselt ilma summutita (jälle dragsteritelt tuntud võte). Mootorist tõusid kaldu taeva poole kaheksa toru, kust kõvema gaasivajutamise peale otsekui keevitusleek välja lõi. Kui sõidukit autoregistrikeskuses arvele võeti, laideti see lahendus siiski maha. Tänaval võivad auto gabariitidest välja ulatuvad torud teisi liiklusvahendeid kriimustada. Kui masinale uued, tavapärased summutid külge kruvitud, tõdes Teppan kurvalt: “Polegi nagu autot enam, midagi ei kuule.” Ka mehaanikud noogutasid kõrval üksmeelselt: “Sarved olid paremad jah.”
Seni oli nobedaimaks Estfieldiks Indrek Teppani spetsiaalselt ringrajasõiduks ehitatud auto. Kiirendusvõistlusel septembris võitis see 1,6-liitrise Lada mootoriga auto kaheliitriste klassi veenva eduga.
Lauri Linnamäe Eesti Ekspress, 24.10.2002
JÕUDU JÄTKUB: V8 paneb rehvid vaevata suitsema. (Lauri Linnamäe)
Tartlase Valter Teppani sportautosid ehitavas firmas Võidusõidutehnika on valmimas eriti äkiline Estfield.
Millist mootorit on vaja, et alla üheksasajakilost autot nobedalt edasi viia? Enamik arvab ilmselt, et kahest liitrist piisab küll. Kuid Tartus sportautosid valmistav Valter Teppan pani Estfieldile peale 5,9liitrise forsseeritud V8.
Tavapärasest, kergest ja kiirest Estfieldist eristab kiirendusvõistlustel osalemiseks mõeldud Estfieldi veel automaatkäigukast ja jäigem raam. Auto võimsus on hetkel 375 hobujõu ringis, pärast mõningast tuunimist loodetakse see kasvatada 450 kanti.
“3,2 sekundiga paneme ta sajani kiirendama,” lubab Teppan. “Veerandmiili aeg peaks igal juhul alla kümne sekundi jääma. Kui korralikud rehvid alla saab, on kindel, et pöördemoment tõstab kiirendamisel auto nina õhku.”
Et juht paigalt võttes end autoga selili ei kiirendaks – nagu algaja mootorrattur –, saab tagasilla külge kinnitada tugikäru (täpselt nagu dragsteritel). See ei lase tagumisel otsal liiga maadligi vajuda. Autole lisatakse veel tuuletammid – muidu võib 230kilomeetrise tunnikiiruse puhul ja halbade juhuste kokkulangemisel auto õhkpadja alla võtta ning samamoodi nina püsti visata.
Chevrolet V8-mootor on ehitatud Rootsi firmas American Racing, plokikaanel seisab püsti efektne Holley performance-karburaator. Et autot veelgi nobedamaks muuta, vahetatakse standardnukkvõll peagi “teravama” vastu ja lisatakse tagasilda diferentsiaalilukk. Estfieldi puhul on ka rehvivalik äärmiselt oluline, sest enamik kiirendusrehve on mõeldud märksa raskemate masinate jaoks ega saavuta kõigest 880-kilose “tartlase” all õiget töötemperatuuri.
“Meil pole kiirendusvõistlusel põhiline mitte kõvasti gaasi anda, vaid pigem tagasi hoida,” räägib Teppan. “Raadi kiirendusvõistlusel oli näha, et kui teistel autodel hakkasid poole maa peal rattad maha kinni, siis meie auto “kaapis” peaaegu finiðini välja.”
Algselt oli mega-Estfield sisuliselt ilma summutita (jälle dragsteritelt tuntud võte). Mootorist tõusid kaldu taeva poole kaheksa toru, kust kõvema gaasivajutamise peale otsekui keevitusleek välja lõi. Kui sõidukit autoregistrikeskuses arvele võeti, laideti see lahendus siiski maha. Tänaval võivad auto gabariitidest välja ulatuvad torud teisi liiklusvahendeid kriimustada. Kui masinale uued, tavapärased summutid külge kruvitud, tõdes Teppan kurvalt: “Polegi nagu autot enam, midagi ei kuule.” Ka mehaanikud noogutasid kõrval üksmeelselt: “Sarved olid paremad jah.”
Seni oli nobedaimaks Estfieldiks Indrek Teppani spetsiaalselt ringrajasõiduks ehitatud auto. Kiirendusvõistlusel septembris võitis see 1,6-liitrise Lada mootoriga auto kaheliitriste klassi veenva eduga.
Lihtsalt üks miljonist arvamusest