05-11-2004, 01:05 AM
Nagu koguaeg on olnud see huvi 
Lasteaiaajast juba meenub kuidas sai ühte või teist vrakki või masinat vahitud ja mõeldud, et milline see uuena oli ja kus ta sõitis jne.
Seni kuni ennast mäletan armastan vanu asju, kuna läbi nende on tunda endiste aegade hõngu. Seitsme aastaselt (1984 siis) kogusin ühte kappi innukalt kõiksuguseid esemeid, millel 1980 aasta olümpiamängude sümboolikat leidus, see oli nagu esimene tõsisem aktsioon. Olin nii väike, et ise mänge ei mäletanud ja 4 aastat tundus meeletu pikk aeg, mis tol ajal mängudest möödunud oli. Kogu koosnes kalendritest, märkidest, mingist mängude logoga õlakotist jms. Et vahepeal kogu täies hiilguses nautida, paigaldasin kapis asuvasse \"ekspositsiooni\" ka vanaema tagant \"laenatud\" raadio, mille esipaneelil suur olümpia logo.
Hilisemas elus olen pidevalt sõdinud inimestega, kellega koos elan, kuna armastan koguda ja alles hoida selliseid asju, mis paljudele väärtusetud tunduvad. Näiteks viimati omandasin viis kinnist pakki 1958 aastal toodetud konfette (värvilised paberhelbed, mida pidustuste aegu loobitakse) Suurim probleem on koduste jaoks siiski toatäis mitmesugust vana arvutustehnikat
Kõik mis ise omal jõul rataste peal liigub või on liikunud, pakub samuti huvi. Oleks võimalust olnud, oleks raudselt ostnud ka siit sel aastal läbi käinud 1937 aasta MB170, mis oli läbinud midagi viie tuhande kilomeetri kandis, olnud 1940 aastast saadik peidetud ja omas täit ajalugu ja atribuutikat. Vat see oleks alles olnud kaif, riietuda vastavalt ja veereda selle masinaga mõnel päikeselisel suvepäeval vaikselt Tartus mööda tammelinna seda osa, kus asuvad ennesõjaaegsed villad, panna kõiksuguste uue aja detailide eest silmad kinni ja tunda, et on aasta 193x Vat sel, uuena Eestisse toodud autol, millel on alles tema ajalugu, on minu jaoks 3x rohkem väärtust, kui mingil suvalisel tundmatu minevikuga sama marki masinal. Teine asi on minu jaoks liikurid aastatest 1960-1985 (mille tootmine üldiselt 85 lõpetati), ma lihtsalt tunnen seda aega sedavõrd, et suudan kaifida seda liikurit nö. ajastukohases kontekstis.
Kuna mu huvid on niivõrd laialivalguvad, siis ei tegele vist ühegi asjaga tõsiselt.
Lasteaiaajast juba meenub kuidas sai ühte või teist vrakki või masinat vahitud ja mõeldud, et milline see uuena oli ja kus ta sõitis jne. Seni kuni ennast mäletan armastan vanu asju, kuna läbi nende on tunda endiste aegade hõngu. Seitsme aastaselt (1984 siis) kogusin ühte kappi innukalt kõiksuguseid esemeid, millel 1980 aasta olümpiamängude sümboolikat leidus, see oli nagu esimene tõsisem aktsioon. Olin nii väike, et ise mänge ei mäletanud ja 4 aastat tundus meeletu pikk aeg, mis tol ajal mängudest möödunud oli. Kogu koosnes kalendritest, märkidest, mingist mängude logoga õlakotist jms. Et vahepeal kogu täies hiilguses nautida, paigaldasin kapis asuvasse \"ekspositsiooni\" ka vanaema tagant \"laenatud\" raadio, mille esipaneelil suur olümpia logo.
Hilisemas elus olen pidevalt sõdinud inimestega, kellega koos elan, kuna armastan koguda ja alles hoida selliseid asju, mis paljudele väärtusetud tunduvad. Näiteks viimati omandasin viis kinnist pakki 1958 aastal toodetud konfette (värvilised paberhelbed, mida pidustuste aegu loobitakse) Suurim probleem on koduste jaoks siiski toatäis mitmesugust vana arvutustehnikat
Kõik mis ise omal jõul rataste peal liigub või on liikunud, pakub samuti huvi. Oleks võimalust olnud, oleks raudselt ostnud ka siit sel aastal läbi käinud 1937 aasta MB170, mis oli läbinud midagi viie tuhande kilomeetri kandis, olnud 1940 aastast saadik peidetud ja omas täit ajalugu ja atribuutikat. Vat see oleks alles olnud kaif, riietuda vastavalt ja veereda selle masinaga mõnel päikeselisel suvepäeval vaikselt Tartus mööda tammelinna seda osa, kus asuvad ennesõjaaegsed villad, panna kõiksuguste uue aja detailide eest silmad kinni ja tunda, et on aasta 193x
Vat sel, uuena Eestisse toodud autol, millel on alles tema ajalugu, on minu jaoks 3x rohkem väärtust, kui mingil suvalisel tundmatu minevikuga sama marki masinal. Teine asi on minu jaoks liikurid aastatest 1960-1985 (mille tootmine üldiselt 85 lõpetati), ma lihtsalt tunnen seda aega sedavõrd, et suudan kaifida seda liikurit nö. ajastukohases kontekstis.Kuna mu huvid on niivõrd laialivalguvad, siis ei tegele vist ühegi asjaga tõsiselt.