[hulgus]

aga küsimus põhja keevitamise kohta: kas keevitamisel tekkivad väiksemad-suuremad \"täpimügarad\" on ikka mõttekas maha lihvida? Praktikas täheldanud, et (nurgelisemale) lihvitud kohale ei hakka värv nii hästi peale kui (ümarale) lihvimata täpile - ning et lihvitud kohad on roostealtimad??? Kuidas te toimite?

Õpetati mind nii, kui silma ei jää, siis pole vaja maha lihvida, väitsid, et pidi tugevam jääma. Mina olen siiani maha lihvinud, (va. kandvad kohad, mis näha ei jää, viimati näiteks kandevraamile peale pandud paigad).
veel minu asjatundmatut arvamust:
Värv hakkab ikka sama hästi peale, lisaks mahalihvitud pinnal täidab värv paremini ka tühikud.
lihvitud kohal võib välja tulla keevitusvigu. augud mis värviga täidetud ei saa, hakkavad niiskust korjama.
keevitustäppidel on ikka natuke räbu, e. põlenud metalli, ei ole kindel, et see värvi all oma elu elama ei hakka.

Soovitati veel kõik uus plekk, mis paika saab, ~100 se liivapaberiga, enne kruntimist üle käia. Pidi vägagi oluliselt parandama krundi nakkumist metalliga. Olen nühkinud, vähemalt enesetundele mõjub hästi.

Kahjuks ei ole ühtki enda tehtud autot piisavalt kaua pidanud, et tulemusi oskaks kommenteerida. seega puhas teooria