16-11-2004, 09:24 AM
nuh, talina-lähedastest kohtadest julgen soovitada maa-ala Tartu ja Viljandi maanteede vahel ehk siis, ütleme, Kiilist pihta hakata ning suund Nabala-Tuhala peale võtta (tuhalas on teate isegi, karstiala ja sümpaatne kirik lageda künkakese otsas, eriti maaliline tähistaeva taustal).
Edasi siis Prillimäe poole, sealt kuskilt näitab silt, et mingine Kivide Kuningas varitseb paari kildi kaugusel teest metsas. Kivi on suur tõesti ja paikkond põnev ka militaarhuvidega rändajatele, rada kivi juurde viib läbi kunagise sõjaväeosa.
Päris Prillimäele ei läheks (kuigi seal on üsna suur romula, mis ka võibolla meelitab
), enne pööraks Juuru poole, teele jääb mitu mõisa, aga ka Mahtra koos oma talurahvamuuseumiga, Juuru ise on siuke mõnus väike asula, just selline, nagu peab, kirik ja kool ja pood
Edasi läheks üle Purila-Kose maantee, Ingliste poole (kuigi kiusatus oleks ka Kose poole pöörata, kuna see maantee on tõeliselt mõnus sõita miskipärast, väike liiklus, kena ümbrus, paar üsna hoolitsetud küla tee peal..). Aga Ingliste poole minnes kohtab kõiksepealt paari mõisa, eriti lahe, pisut ka \"kultuurilooline\", on Hõreda, üdini mahajäetud näeb koht välja just praegusel aastaajal, raagus puud, hommikune härmatis... Jutumärgid tähistasid Frau Silvest, kelle pensionipõlveluulud selle mõisaga seondusid.
Edasi siis Keava poole, aega, kus meie ise valitsesime. Keava linnamägi tuleb peale mitte-väga-mitut kruusateekilomeetrit. Tee meenutab mägedese jõudes kangesti lõunapoolset Eestit. Nu ja kui juba sealkandis olla, siis Palukülas võiks kah ära käia, ehk õnnestub üht opakat vallavanemat näha
Rapla kaudu vuraks Linna tagasi. Siuke paras pühapäevane ots.
Edasi siis Prillimäe poole, sealt kuskilt näitab silt, et mingine Kivide Kuningas varitseb paari kildi kaugusel teest metsas. Kivi on suur tõesti ja paikkond põnev ka militaarhuvidega rändajatele, rada kivi juurde viib läbi kunagise sõjaväeosa.
Päris Prillimäele ei läheks (kuigi seal on üsna suur romula, mis ka võibolla meelitab
), enne pööraks Juuru poole, teele jääb mitu mõisa, aga ka Mahtra koos oma talurahvamuuseumiga, Juuru ise on siuke mõnus väike asula, just selline, nagu peab, kirik ja kool ja pood Edasi läheks üle Purila-Kose maantee, Ingliste poole (kuigi kiusatus oleks ka Kose poole pöörata, kuna see maantee on tõeliselt mõnus sõita miskipärast, väike liiklus, kena ümbrus, paar üsna hoolitsetud küla tee peal..
). Aga Ingliste poole minnes kohtab kõiksepealt paari mõisa, eriti lahe, pisut ka \"kultuurilooline\", on Hõreda, üdini mahajäetud näeb koht välja just praegusel aastaajal, raagus puud, hommikune härmatis... Jutumärgid tähistasid Frau Silvest, kelle pensionipõlveluulud selle mõisaga seondusid.Edasi siis Keava poole, aega, kus meie ise valitsesime. Keava linnamägi tuleb peale mitte-väga-mitut kruusateekilomeetrit. Tee meenutab mägedese jõudes kangesti lõunapoolset Eestit. Nu ja kui juba sealkandis olla, siis Palukülas võiks kah ära käia, ehk õnnestub üht opakat vallavanemat näha
Rapla kaudu vuraks Linna tagasi. Siuke paras pühapäevane ots.