22-11-2004, 02:23 AM
Lisks veel....
Kuna tegelesin sellal firmas ka logistikaga, siis oli kõige kindlam vahend kediiti või kaupa ilma volituseta kätte saada võttes taskust mobiil ja öelda, et ma räägin ülemusega. Helistada ei tulnud kordagi, sest ainuüksi telefoni näitamine lahendas kõik probleemid. Minusuguse (tollal 19-20 a. vana) inimes puhul peeti seda eriti suure usaldusväärsuse märgiks. :-)
Naljakim lugu oli, kui koos ülemusega, käisime kupa tellimas. Üks nõme mutt teatas, et \"TELLIMUSI VÕTAKSE VASTU VAID TELEONI TEEL!\", siis sai mindud ruumi teise otsa ja seistud seljaga muti poole ja helistsud mutile. Kõne ajal siis jalutasime rahulikult muti juurde tagasi. Viimae visks meile kiire pilgu ja sisistas \"OOTAKE , MUL ON KÕNE!\", hetk hiljme viskas ta meile uue pilgu ja märkas, et mu ülemus räägib temaga. See üllatunud ilme jääb mulleilmselt elu lõpuni meelde. Valitses haudvaikus ja see kestis muti poolt kogu tellimuse vormistamise aja. :-)
Kõige piinlikumad hetked olid siis, kui ühistranspordis midagi põuetaskus helisema hakkas, sest siis olin ma kõigi kaaskodanike tähelapnu alla. Nõme oli tasakesi torusse sisitada \"helista 15 min pärst, olen bussis\", kui kõik see 150 inimest sind jõllitas.
Eks oli ka Tallinna ööklubides sella \"pungitva\" põuetaskuga mitu kord nalja. Samas oli naljakas kui vööklambriga vööl rippuv \"pool kilo\" tantsu takstis vastu kaaslase kintsu pendeldas.
Kuna tegelesin sellal firmas ka logistikaga, siis oli kõige kindlam vahend kediiti või kaupa ilma volituseta kätte saada võttes taskust mobiil ja öelda, et ma räägin ülemusega. Helistada ei tulnud kordagi, sest ainuüksi telefoni näitamine lahendas kõik probleemid. Minusuguse (tollal 19-20 a. vana) inimes puhul peeti seda eriti suure usaldusväärsuse märgiks. :-)
Naljakim lugu oli, kui koos ülemusega, käisime kupa tellimas. Üks nõme mutt teatas, et \"TELLIMUSI VÕTAKSE VASTU VAID TELEONI TEEL!\", siis sai mindud ruumi teise otsa ja seistud seljaga muti poole ja helistsud mutile. Kõne ajal siis jalutasime rahulikult muti juurde tagasi. Viimae visks meile kiire pilgu ja sisistas \"OOTAKE , MUL ON KÕNE!\", hetk hiljme viskas ta meile uue pilgu ja märkas, et mu ülemus räägib temaga. See üllatunud ilme jääb mulleilmselt elu lõpuni meelde. Valitses haudvaikus ja see kestis muti poolt kogu tellimuse vormistamise aja. :-)
Kõige piinlikumad hetked olid siis, kui ühistranspordis midagi põuetaskus helisema hakkas, sest siis olin ma kõigi kaaskodanike tähelapnu alla. Nõme oli tasakesi torusse sisitada \"helista 15 min pärst, olen bussis\", kui kõik see 150 inimest sind jõllitas.
Eks oli ka Tallinna ööklubides sella \"pungitva\" põuetaskuga mitu kord nalja. Samas oli naljakas kui vööklambriga vööl rippuv \"pool kilo\" tantsu takstis vastu kaaslase kintsu pendeldas.
OÜ Green Oval
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!