06-12-2004, 20:49 PM
ajakirjanik
--------------------------------------------------------------------------------
Postitusi 3
Registreerunud 2-12-2004
Asukoht Kuressaare
Kasutaja on eemal
postitati 6-12-2004 11:45
Nüüd siis see lubatud artikkel. Panen selle muutumatul kujul, kuigi Motamees leidis sealt juba kaks jämedat näpukat. Aga eks ta ise kommenteerib, mina tegelen punastamisega. Sorry!!!
Tähelepanu, eksperiment!
Eelmisel sõidukite leheküljel kaks nädalat tagasi oli veidi juttu kulunud metallpindasid taastavast ja nendevahelist hõõrdumist vähendavast imevahendist HADO, mis tootja kinnitusel parandab vana sisepõlemismootori tehnilisi näitajaid ning võimaldab rikke korral lausa ilma õlita sõita. Selle väite kontrollimiseks otsustas Kuressaare automehaanik Peep Hommik teha ühe vana VAZ-iga ilma mootoriõlita väikese proovisõidu. Ettevalmistuseks töötles ta auto mootorit täpselt tootja poolt antud juhtnööride järgi ning läbis vahendi sissetöötamiseks nõutava arvu kilomeetreid.
Eksperimentaalsõit sai teoks eelmise nädala tuisusel teisipäeval. Lisaks HADO firma esindajale olid kohale tulnud veel viis kahtlevate nägudega meest. Üks neist võttis kogu toimuva videolindile. Katsejänese, valge VAZ 2104 mootor näitas testieelsel kontrollimisel normaalset õlirõhku, kõrvaga hinnates oli rämedavõitu hääl nagu vanal mootoril ikka. Odomeetril oli näit 81 014 kilomeetrit. Mootoriõli lasti välja voolata, kork keerati tagasi ja oligi kõik katsesõiduks valmis. Mootori taaskäivitamisel jäi õlirõhu kontroll-lambi punane tuli juba hoiatavalt põlema. Kolm meest istusid autosse ja autonina pöörati Eha tänavalt Kuivastu poole. Katseautole järgnes teine masin, et vajadusel oleks puksiiriabi kohe võtta. Esimesed kilomeetrid läbiti ärevusega armatuurlaual olevaid näidikuid piiludes. Seal oli aga kõik normis, kui õlirõhu kontroll-lambi punane tuli välja arvata. Pärast viie kilomeetri läbimist oli selge, et HADO reklaamijutul on iva sees – üheksakümne üheksal juhul sajast peaks pärast nii pikka ilma õlita sõitu mootoril juba jaks otsas olema. Proovisõit läks aga üha edasi. Tempo oli normaalne, tuisuse ilma kohta võiks isegi ütelda, et paljuvõitu, sest tugevad külgtuule puhangud püüdsid Ladat mitu korda teelt eksitada. Reo sirgel kippus spidomeetri osuti lausa üle üheksakümne hüppama. Tuisuvihina ja sügava mustriga talverehvide tõttu polnud mootorimüra salongis üldsegi kuulda, seetõttu tuli eksperimendi käiku jälgida ainult armatuurlaua näitude kaudu.
Masa ristis tegi roolis olev omanik ettepaneku tagasi pöörata, tema jaoks oli asi juba selge. Ülejäänud autosistujate soovil aga sõit jätkus – kui sai lubatud umbes viiskümmend kilomeetrit, siis pidi nii ka sündima. Veidi enne Valjalat oleva teeäärse parkla juures pöörati auto nina lõpuks tuldud suunda tagasi, sel ajal oli veidi kuulda ka mootorikatte alt tulevaid helisid. Võõraid toone seal polnud. Tagasiteel hoidsid juba kõik autosolijad pöialt, et mootor sihtkohani vastu peaks. Seda, mis sel ajal mootori sisemuses toimus, oli väga raske ette kujutada. HADO poolt tekitatud nanomolekulaarne kiht kokkupuutuvate mootoridetailide vahel oli senini oma ülesandega üllatavalt hästi hakkama saanud, kuid piisanuks vaid mõne ruutmillimeetri suurusest kaitsmata pinnast, et algaks mootorit purustav ahelreaktsioon. Aga lisaks hõõrdumise vähendamisele peab mootoriõli ju veel ka mootoridetaile jahutama. Kui mootoris õli pole, jääb see funktsioon hoopiski täitmata. Mootoridetailide valmistamisel arvestatakse küll nende soojuspaisumisega, kuid ainult normaalselt toimiva jahutussüsteemi korral. Mootoriõli puudumine viib aga mootori soojusrezhiimi kindlasti tasakaalust välja, seega polnuks ka mõne mootoridetaili kinnikiilumine kuigi ebatõenäoline.
Midagi sellist aga ei juhtunud ning varsti oli katseauto juba Kuressaares tagasi. Töökojas peatudes näitas odomeeter numbreid 81 062, seega oli läbitud 48 ilma õlituseta kilomeetrit. Pärast sõitu tegi omanik kohe mootoripesu ja vahetas õlifiltri. Huvi pärast sai selle korpus hiljem lahti lõigatud ja paberist filterelement välja võetud. Siin seal helkisid üksikud metallikübemed, kuid need võisid filtrisse takerduda juba enne katsesõitu.
Surveaste mootori silindrites oli HADO-ga töötlemise ajal paranenud/ühtlustunud. Huvitaval kombel muutis ilma õlita sõit neid näitajaid veelgi paremaks. Märgatavalt (kaks korda!) vähenes ka CO sisaldus heitgaasides võrreldes näitajaid enne mootori töötlemist HADO-ga ja pärast eksperimendi lõppu. Sõidust möödunud poolteise nädala jooksul on vana Lada läbinud veel ligemale kakssada kilomeetrit. Ühtegi kaebust mootori töö kohta seni pole.
Loomulikult polnud selle eksperimendi eesmärk õhutada autoomanikke ilma õlita sõitma. Oli lihtsalt üks väga intrigeeriv tootjapoolne väide ilma õlita sõidu võimalikkuse kohta ja üldine umbusk taolise sisuga reklaamidesse. Õnneks leidus ka inimene, kes võttis vaevaks uskumatuna tunduvat väidet praktikas kontrollida. Eksperiment näitas, et HADO suudab hõõrdumise tõepoolest miinimumini viia ning tootja sai oma auga väljateenitud loorberid kätte. Autoomanikel on nüüd vist põhjust hakata oma seniseid tõekspidamisi autokeemia reklaamide sisu kohta ümber hindama. Muidugi ei saa ühe eksperimendi järel väita, et kõikidele toodetele kirjutatu vastab sajaprotsendiliselt tõele, samas pole õigust ka kirjutatus kahelda, kuni seda pole praktikas järele proovitud.
Meie Maa 3. dets 2004
--------------------------------------------------------------------------------
Postitusi 3
Registreerunud 2-12-2004
Asukoht Kuressaare
Kasutaja on eemal
postitati 6-12-2004 11:45
Nüüd siis see lubatud artikkel. Panen selle muutumatul kujul, kuigi Motamees leidis sealt juba kaks jämedat näpukat. Aga eks ta ise kommenteerib, mina tegelen punastamisega. Sorry!!!
Tähelepanu, eksperiment!
Eelmisel sõidukite leheküljel kaks nädalat tagasi oli veidi juttu kulunud metallpindasid taastavast ja nendevahelist hõõrdumist vähendavast imevahendist HADO, mis tootja kinnitusel parandab vana sisepõlemismootori tehnilisi näitajaid ning võimaldab rikke korral lausa ilma õlita sõita. Selle väite kontrollimiseks otsustas Kuressaare automehaanik Peep Hommik teha ühe vana VAZ-iga ilma mootoriõlita väikese proovisõidu. Ettevalmistuseks töötles ta auto mootorit täpselt tootja poolt antud juhtnööride järgi ning läbis vahendi sissetöötamiseks nõutava arvu kilomeetreid.
Eksperimentaalsõit sai teoks eelmise nädala tuisusel teisipäeval. Lisaks HADO firma esindajale olid kohale tulnud veel viis kahtlevate nägudega meest. Üks neist võttis kogu toimuva videolindile. Katsejänese, valge VAZ 2104 mootor näitas testieelsel kontrollimisel normaalset õlirõhku, kõrvaga hinnates oli rämedavõitu hääl nagu vanal mootoril ikka. Odomeetril oli näit 81 014 kilomeetrit. Mootoriõli lasti välja voolata, kork keerati tagasi ja oligi kõik katsesõiduks valmis. Mootori taaskäivitamisel jäi õlirõhu kontroll-lambi punane tuli juba hoiatavalt põlema. Kolm meest istusid autosse ja autonina pöörati Eha tänavalt Kuivastu poole. Katseautole järgnes teine masin, et vajadusel oleks puksiiriabi kohe võtta. Esimesed kilomeetrid läbiti ärevusega armatuurlaual olevaid näidikuid piiludes. Seal oli aga kõik normis, kui õlirõhu kontroll-lambi punane tuli välja arvata. Pärast viie kilomeetri läbimist oli selge, et HADO reklaamijutul on iva sees – üheksakümne üheksal juhul sajast peaks pärast nii pikka ilma õlita sõitu mootoril juba jaks otsas olema. Proovisõit läks aga üha edasi. Tempo oli normaalne, tuisuse ilma kohta võiks isegi ütelda, et paljuvõitu, sest tugevad külgtuule puhangud püüdsid Ladat mitu korda teelt eksitada. Reo sirgel kippus spidomeetri osuti lausa üle üheksakümne hüppama. Tuisuvihina ja sügava mustriga talverehvide tõttu polnud mootorimüra salongis üldsegi kuulda, seetõttu tuli eksperimendi käiku jälgida ainult armatuurlaua näitude kaudu.
Masa ristis tegi roolis olev omanik ettepaneku tagasi pöörata, tema jaoks oli asi juba selge. Ülejäänud autosistujate soovil aga sõit jätkus – kui sai lubatud umbes viiskümmend kilomeetrit, siis pidi nii ka sündima. Veidi enne Valjalat oleva teeäärse parkla juures pöörati auto nina lõpuks tuldud suunda tagasi, sel ajal oli veidi kuulda ka mootorikatte alt tulevaid helisid. Võõraid toone seal polnud. Tagasiteel hoidsid juba kõik autosolijad pöialt, et mootor sihtkohani vastu peaks. Seda, mis sel ajal mootori sisemuses toimus, oli väga raske ette kujutada. HADO poolt tekitatud nanomolekulaarne kiht kokkupuutuvate mootoridetailide vahel oli senini oma ülesandega üllatavalt hästi hakkama saanud, kuid piisanuks vaid mõne ruutmillimeetri suurusest kaitsmata pinnast, et algaks mootorit purustav ahelreaktsioon. Aga lisaks hõõrdumise vähendamisele peab mootoriõli ju veel ka mootoridetaile jahutama. Kui mootoris õli pole, jääb see funktsioon hoopiski täitmata. Mootoridetailide valmistamisel arvestatakse küll nende soojuspaisumisega, kuid ainult normaalselt toimiva jahutussüsteemi korral. Mootoriõli puudumine viib aga mootori soojusrezhiimi kindlasti tasakaalust välja, seega polnuks ka mõne mootoridetaili kinnikiilumine kuigi ebatõenäoline.
Midagi sellist aga ei juhtunud ning varsti oli katseauto juba Kuressaares tagasi. Töökojas peatudes näitas odomeeter numbreid 81 062, seega oli läbitud 48 ilma õlituseta kilomeetrit. Pärast sõitu tegi omanik kohe mootoripesu ja vahetas õlifiltri. Huvi pärast sai selle korpus hiljem lahti lõigatud ja paberist filterelement välja võetud. Siin seal helkisid üksikud metallikübemed, kuid need võisid filtrisse takerduda juba enne katsesõitu.
Surveaste mootori silindrites oli HADO-ga töötlemise ajal paranenud/ühtlustunud. Huvitaval kombel muutis ilma õlita sõit neid näitajaid veelgi paremaks. Märgatavalt (kaks korda!) vähenes ka CO sisaldus heitgaasides võrreldes näitajaid enne mootori töötlemist HADO-ga ja pärast eksperimendi lõppu. Sõidust möödunud poolteise nädala jooksul on vana Lada läbinud veel ligemale kakssada kilomeetrit. Ühtegi kaebust mootori töö kohta seni pole.
Loomulikult polnud selle eksperimendi eesmärk õhutada autoomanikke ilma õlita sõitma. Oli lihtsalt üks väga intrigeeriv tootjapoolne väide ilma õlita sõidu võimalikkuse kohta ja üldine umbusk taolise sisuga reklaamidesse. Õnneks leidus ka inimene, kes võttis vaevaks uskumatuna tunduvat väidet praktikas kontrollida. Eksperiment näitas, et HADO suudab hõõrdumise tõepoolest miinimumini viia ning tootja sai oma auga väljateenitud loorberid kätte. Autoomanikel on nüüd vist põhjust hakata oma seniseid tõekspidamisi autokeemia reklaamide sisu kohta ümber hindama. Muidugi ei saa ühe eksperimendi järel väita, et kõikidele toodetele kirjutatu vastab sajaprotsendiliselt tõele, samas pole õigust ka kirjutatus kahelda, kuni seda pole praktikas järele proovitud.
Meie Maa 3. dets 2004