11-01-2005, 23:40 PM
Teemas olev oranž mosse on puht omalooming. Robustsusele viitavad tiivanurkades olevad kroompõsed, mis ei ole kombi omad. Kombi originaal põsed ulatuvad alla kuni põlleni. Esistange on \"laenatud\" hoopiski AZLK 2140-lt. Mitte kunagi ei lasknud Iž tehas välja kombi \"ninaga\" sedaane. Kuigi enamus sedaane tuli Iž-ist ümarate tuledega, tehti ka väikepartiisid kandiliste tuledega. Sellised masinad tänavapildis olid suht harv nähtus. Vahe AZLK toodanguga ainult iluvõres, mis Moskva masinatel horisontaalse ribistikuga aga Iževski autodel analoogselt kombiga vertikaalse ribistikuga, keskel neljakandiline IŽ märk. Kombil on iluvõre ühestükis koos \"prillidega\", sedaanil eraldi kruviga kinnitatavad \"prillid\" kandilistele esilaternatele.
Siinkohal aga tõstataks teema tõeliste tehasehübriidide kohta. Nagu teada, ei olnud ju ka NL autod margiti üks ühele. Pidevalt täiustati-parendati- juurutati uuendusi. On ju M 403 üleminekumudel M 407-lt 408-le. Kerekuju sama, mis 407, agregaadid- sillad, roolisüsteem,siduriajam, pidurisüsteem aga 408-le omane.
Oma noorusajast mäletan aga ka selliseid kere hübriide,nagu nüüd kirjeldan. Aastail 75-76 vurasid üksikud, kuid tutikad tehase masinad, mille taguots (poritiivad, tagapaneel ja pagasniku luuk)oli juba uuelt mudelilt 2140, aga esiosa ja uksed nupuga käepidemetega, ning interjöör pärines vanalt healt 412-lt. Ka tagastange oli uuel taguotsal kumerama profiiliga 412 oma. Vastupidiseid tutika mosse variante ei ole kohanud. Sel perioodil nii umbes 73-79 olid mudelitel 412 ja 2140 tehasevarustuses tuuninguna kaasas ka sellised iluasjad nagu ilukilpide alused alumiiniumist laiade avadega iluvõrud, mis nagu tekitasid alumiinimvelgede effekti. Ka oli kaasas 412-l ümmargune kroomitud summutiots, 2140 esimestel aastatel kahe neljakandilise suudmikuga kroomitud sumpsi otsik. Veel üks iluasi- pisiasi: ainult esimesel aastal 1976, olid uuel mudelil 2140 stangede puhvrid kroomitud alustega (nagu Vaz 2101, 03), järgmisel aastal 1977 juba mustad kummi-plasti segust (nagu Vaz 2106), kuni tootmise lõpetamiseni 89 a.
Siinkohal aga tõstataks teema tõeliste tehasehübriidide kohta. Nagu teada, ei olnud ju ka NL autod margiti üks ühele. Pidevalt täiustati-parendati- juurutati uuendusi. On ju M 403 üleminekumudel M 407-lt 408-le. Kerekuju sama, mis 407, agregaadid- sillad, roolisüsteem,siduriajam, pidurisüsteem aga 408-le omane.
Oma noorusajast mäletan aga ka selliseid kere hübriide,nagu nüüd kirjeldan. Aastail 75-76 vurasid üksikud, kuid tutikad tehase masinad, mille taguots (poritiivad, tagapaneel ja pagasniku luuk)oli juba uuelt mudelilt 2140, aga esiosa ja uksed nupuga käepidemetega, ning interjöör pärines vanalt healt 412-lt. Ka tagastange oli uuel taguotsal kumerama profiiliga 412 oma. Vastupidiseid tutika mosse variante ei ole kohanud. Sel perioodil nii umbes 73-79 olid mudelitel 412 ja 2140 tehasevarustuses tuuninguna kaasas ka sellised iluasjad nagu ilukilpide alused alumiiniumist laiade avadega iluvõrud, mis nagu tekitasid alumiinimvelgede effekti. Ka oli kaasas 412-l ümmargune kroomitud summutiots, 2140 esimestel aastatel kahe neljakandilise suudmikuga kroomitud sumpsi otsik. Veel üks iluasi- pisiasi: ainult esimesel aastal 1976, olid uuel mudelil 2140 stangede puhvrid kroomitud alustega (nagu Vaz 2101, 03), järgmisel aastal 1977 juba mustad kummi-plasti segust (nagu Vaz 2106), kuni tootmise lõpetamiseni 89 a.