[Luther]

Tegelikult on kogu see reisiterminaali ümbrus sadamas üks paras õudukas, kes on liikunud sealkandis, teab seda isegi. Vanade ja räämas paekivist tootmishoonete ümbrus on koht, kus palju turiste paljaks röövitud ja piirkonnale halva maine loonud. Maa ruutmeetri hind seal on väga hea hinnaga ja muidugi üritatakse see maha parseldada, et buldooser platsi puhtaks lööks ja mingile uuele plekist ja klaasist peletisele ruumi juurde teha nagu Coca-Cola plaza ja teised. Lammutamise asemel tuleks see piirkond luua ühtseks tervikuks, siis oleks asi palju väärtuslikum. Aga uue ehitamine tundub odavam viis olevat. Kui hakata mõtlema, kui paljud tänapäeva Eesti uusehitised kunagi tulevikus üldse hakkavad omama kultuurilist ja arhitektuurilist väärtust, kas N-liidu ajal ehitatud Hrustšovkad ja Lasnamäe tornelamud? Palju ehitisi, millel vähekenegi väärtust ja ajalooline mekk manu, leiab oma otsa buldooseri saha ees. Kujutage ette, milline oleks tänapäeva Pariisi arhitektuuriline väärtus, kui Napoleoni ajal poleks keskaegse vanalinna asemele ehitatud uusi maju ja laiemaid tänavaid, üheks põhjuseks oli ka suur kuritegevus kitsastel tänavatel. Õnneks on meie Vanalinn veel puutumata. Loodetavasti ei lammutata Tartu maanteel endiseid tselluloosivabriku hooneid maatasa, bürokraatidest ajuhiiglased tahtsid ju Linnahalligi maha lammutada, mis järgmiseks siis oleks – Tallinna raekoda või?
Tallinna räämas hooned on Tallinnale kuulsustki toonud, leiti ju siitsamast legendaarsele filmile „Stalker” piisavalt sürrealistlik võtteplats.