02-03-2005, 01:32 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-03-2005, 11:34 AM ja muutjaks oli mrali.)
Minu mäletamist mööda olid EPT-d (rajoonide põllumajandustehnika tootmiskoondised) Vene aja lõpul järgmised (sulgudes keskuse asukoht):
-Harju (Saue)
-Tallinna (Tutermaa)
-Kose
-Haapsalu (Taebla)
-Hiiumaa (Käina)
-Saare (Kingissepa/Kuressaare)
-Pärnu (Pärnu-Jaagupi?)
-Vändra
-Märjamaa
-Rapla (Alu)
-Paide (Türi)
-Viljandi (Päri?)
-Nuia
-Rakvere (Sõmeru)
-Kadrina
-Tamsalu
-Väike-Maarja
-Kohtla-Järve (Voka)
-Jõgeva (Siimusti?)
-Tartu (Tõrvandi)
-Elva
-Valga (Hummuli?)
-Põlva
-Võru (Parksepa)
Kui mõnega eksisin,siis vabandan.
Paar sõna ka tähtsamaist struktuuriüksustest (Haapsalu näitel)
-Autode tehnilise teenindamise jaam (ATTJ):remondi-ja hooldustööd,eeskätt oma sõidukeile,kuid aidati ka kõikvõimalikke muid asutusi.Samas ka diagnostika,TH jne.Enamalt jaolt siiski jooksevremont,kuna kap.remont oli antud esimeses postituses toodud ettevõtetele.
-Automajand:igasugu veod.Taeblas põhilised kallurid (ZIL-id ja MAZ-id) ja turbavedu (ZIL-i sadulad).Muudeks töödeks pruugiti enamasti GAZ-e,Kolhidasid ja MAZ-i sadulaid.Oli ka eritehnikat (kütuseveokid,kraanad,bussid jne...)
-Remonditöökoda tegeles Taeblas eeskätt turbahaagiste ja kultivaatorite tootmisega kogu Eesti jaoks.Vähem tehti ka muud spetsiifilisemat metallivärki.
-Maaparanduse poolel aidati kolhoose vastavate tööde juures,lisaks kaevandati turvast.
-Farmide mehhaniseerimise jaoskond-nagu nimigi ütleb,tegeldi farmide elektrivärgi,külmutusseadmete,lüpsimasinate hoolduse-remondiga.
-omaette osakond oli Lihulas,seal põhiline tegevus sealsed maaparadus-ja turbatööd.
-Varustuse ja komplekteerimise kontor-kogu laomajandus,lisaks veel tehnika majanditele jagamine.Taebla lähedal old materjalilaod,lisaks ka ammoniaagi-ja väetisehoidla.
-lisaks veel abitootmine (Taeblas silditsehh) ja muud tugistruktuurid (ehitus,haldus,lisaks oli kogu Taebla (ja arvata võib,et enamike sarnaste asulate) kommunaalmajandus EPT käes.
1980.aastate teises pooles,kui nn uutmine hakkas,alustati vaikselt EPT-de lammutamisega,esmajärjekorras eraldati varustus-ja laomajandus omaette maakondlikeks Agrovarustusbaasideks.Suurem osa säärastest ettevõtetest püsis siiski koos kuni 1990.aastate esimese pooleni,mil ettevõtted enamasti lagunesid eri firmadeks.
-Harju (Saue)
-Tallinna (Tutermaa)
-Kose
-Haapsalu (Taebla)
-Hiiumaa (Käina)
-Saare (Kingissepa/Kuressaare)
-Pärnu (Pärnu-Jaagupi?)
-Vändra
-Märjamaa
-Rapla (Alu)
-Paide (Türi)
-Viljandi (Päri?)
-Nuia
-Rakvere (Sõmeru)
-Kadrina
-Tamsalu
-Väike-Maarja
-Kohtla-Järve (Voka)
-Jõgeva (Siimusti?)
-Tartu (Tõrvandi)
-Elva
-Valga (Hummuli?)
-Põlva
-Võru (Parksepa)
Kui mõnega eksisin,siis vabandan.
Paar sõna ka tähtsamaist struktuuriüksustest (Haapsalu näitel)
-Autode tehnilise teenindamise jaam (ATTJ):remondi-ja hooldustööd,eeskätt oma sõidukeile,kuid aidati ka kõikvõimalikke muid asutusi.Samas ka diagnostika,TH jne.Enamalt jaolt siiski jooksevremont,kuna kap.remont oli antud esimeses postituses toodud ettevõtetele.
-Automajand:igasugu veod.Taeblas põhilised kallurid (ZIL-id ja MAZ-id) ja turbavedu (ZIL-i sadulad).Muudeks töödeks pruugiti enamasti GAZ-e,Kolhidasid ja MAZ-i sadulaid.Oli ka eritehnikat (kütuseveokid,kraanad,bussid jne...)
-Remonditöökoda tegeles Taeblas eeskätt turbahaagiste ja kultivaatorite tootmisega kogu Eesti jaoks.Vähem tehti ka muud spetsiifilisemat metallivärki.
-Maaparanduse poolel aidati kolhoose vastavate tööde juures,lisaks kaevandati turvast.
-Farmide mehhaniseerimise jaoskond-nagu nimigi ütleb,tegeldi farmide elektrivärgi,külmutusseadmete,lüpsimasinate hoolduse-remondiga.
-omaette osakond oli Lihulas,seal põhiline tegevus sealsed maaparadus-ja turbatööd.
-Varustuse ja komplekteerimise kontor-kogu laomajandus,lisaks veel tehnika majanditele jagamine.Taebla lähedal old materjalilaod,lisaks ka ammoniaagi-ja väetisehoidla.
-lisaks veel abitootmine (Taeblas silditsehh) ja muud tugistruktuurid (ehitus,haldus,lisaks oli kogu Taebla (ja arvata võib,et enamike sarnaste asulate) kommunaalmajandus EPT käes.
1980.aastate teises pooles,kui nn uutmine hakkas,alustati vaikselt EPT-de lammutamisega,esmajärjekorras eraldati varustus-ja laomajandus omaette maakondlikeks Agrovarustusbaasideks.Suurem osa säärastest ettevõtetest püsis siiski koos kuni 1990.aastate esimese pooleni,mil ettevõtted enamasti lagunesid eri firmadeks.