04-03-2005, 10:08 AM
No alljärgnev on segu mitmest teemast,meenus BTR-i kadumisega.
Aastal 1986 talvel edendasin \"kõrgeid kunste\" Primorskis(Kaliningradi oblast),Nõukogude Armee ajateenijana.Kuna töö spetsiifika(kunstnik)eeldas oma ruume,siis tekkis loomulikult avar sõpruskond sest kes tahtis kogu aeg kasarmus v.m.s. tilbendada.Üks asisemaid vendi oli lätlane Vinars Silovs.Autojuht,teeninud 1,5 aastat ja n.ö. demblitööks väeosa komandöri GAZ 24 kapitaalremont.Mõnus rahulik sell,tööd tegi hingega ja asi edenes.Kui ma ei eksi siis lasi kodunt veel autole puuduvaid juppe saata.Tahtis teha viimase peal autot ja tegigi.Aga paraku sõidurõõmu vaid nädalakene.Meie sideväeosa kõrval paiknes merejalaväelaste pesa,kuna talvine aeg siis põhiline liiklusvahend oli BTR(numbreid ei mäleta).Suurelt maanteelt ehtsõjaväelikult kitsas tee väeosani,mis veelgi kitsam lumevallidest.No edasisest saate juba ise aru,samal teel kohtusid GAZ ja BTR,Volgal sõideti juhipoolne külg nii maha,et kui lätlane ei oleks jõudnud kõrvalistmele ronida siis oleks poiss raudselt karbis.BTR vuristas rahulikult väeosa väravani,kus siis teavitati,et sõitis nagu kogemata naaberväeosa komandöri autost peaaegu üle.
Õhtul,kui lätlane seda kõike mulle rääkis ja autot näitas,oli mehest ikka kuradi kahju,kogu töö ja vaev...Inimlikkus oli siiski olemas,mägede pojast BTR-i juht käis rahu tegemas ja öösel jõime korralikku tsatsat.Aga Volgast ei saanud enam autot kunagi.
Aastal 1986 talvel edendasin \"kõrgeid kunste\" Primorskis(Kaliningradi oblast),Nõukogude Armee ajateenijana.Kuna töö spetsiifika(kunstnik)eeldas oma ruume,siis tekkis loomulikult avar sõpruskond sest kes tahtis kogu aeg kasarmus v.m.s. tilbendada.Üks asisemaid vendi oli lätlane Vinars Silovs.Autojuht,teeninud 1,5 aastat ja n.ö. demblitööks väeosa komandöri GAZ 24 kapitaalremont.Mõnus rahulik sell,tööd tegi hingega ja asi edenes.Kui ma ei eksi siis lasi kodunt veel autole puuduvaid juppe saata.Tahtis teha viimase peal autot ja tegigi.Aga paraku sõidurõõmu vaid nädalakene.Meie sideväeosa kõrval paiknes merejalaväelaste pesa,kuna talvine aeg siis põhiline liiklusvahend oli BTR(numbreid ei mäleta).Suurelt maanteelt ehtsõjaväelikult kitsas tee väeosani,mis veelgi kitsam lumevallidest.No edasisest saate juba ise aru,samal teel kohtusid GAZ ja BTR,Volgal sõideti juhipoolne külg nii maha,et kui lätlane ei oleks jõudnud kõrvalistmele ronida siis oleks poiss raudselt karbis.BTR vuristas rahulikult väeosa väravani,kus siis teavitati,et sõitis nagu kogemata naaberväeosa komandöri autost peaaegu üle.
Õhtul,kui lätlane seda kõike mulle rääkis ja autot näitas,oli mehest ikka kuradi kahju,kogu töö ja vaev...Inimlikkus oli siiski olemas,mägede pojast BTR-i juht käis rahu tegemas ja öösel jõime korralikku tsatsat.Aga Volgast ei saanud enam autot kunagi.
...ne meshai mehhanizmu rabotat.