04-03-2005, 20:49 PM
Paistab, et keegi täpsustada ei soovi, seega tuleb Potsataja103 vastus õigeks lugeda. Masina nimi siis Antarctic Snow Cruiser ja valmistati ta 1939 USA-s.
Snow Cruiseri konstrueeris dr. Thomas Poulter, kes osales admiral Byrdi II Antarktika-ekspeditsioonil 1934-35. Nelja hiigelrattaga sõiduk pidi tema arvates lumel ja jääl sõiduks hästi sobima. Mõned tehnilised andmed: pikkus ligi 17 m, laius 6 m, min. kõrgus 3,66 m, mass täisvarustuses 33 750 kg. Sõidukit liigutasid kaks 150 hj Cumminsi diislit. Maksimaalkiirus polnud kuigi suur - 48 kmh. Snow Cruiseriga kavatseti sõita lõunapoolusele ja mujalegi mööda Antarktikat. Sõiduriista keresse mahtusid elu- ja tööruumid viiele mehele, kütust 8000 km läbimiseks ja toiduvarud terveks aastaks. Turjal pidi sõiduk kandma väikelennukit.
Snow Cruiser ehitati 1939. aasta suvel Pullmani vagunitehases Chicago lähedal. Masinat katsetati maanteel ja maastikul, kuid mitte lumel, seda lihtsalt polnud.
1939 oktoobris-novembris sõitis Snow Cruiser omal jõul Chicagost Bostonisse ja tõsteti laevale. 12.01.1940 jõudis laev Antarktikasse ja sõiduk veeretati maale (täpsemalt jääle). Kohe algasid probleemid. Imeriist, mis lumeta maastikul hästi toime tuli, jäi lõunamandri sügavas lumes tõsiselt hätta. Rattad kaevusid lumme ja käisid abitult ringi, mootorid osutusid liiga nõrgaks ja kuumenesid üle. Ei aidanud ka topeltrattad ja lumeketid. Pärast mitmekuist jändamist lõid ameeriklased käega ja kuna talv lähenes, kaeti Snow Cruiser lumega ja kasutati elamuna. Soojusisolatsioon oli suurepärane ja kütteseade võimas, nii et mehed tundsid end seal päris mugavalt.
Euroopas alanud maailmasõda ja oht, et ka USA peab varsti sõtta astuma, sundisid ameeriklasi mitmeaastaseks planeeritud ekspeditsiooni enneaegselt lõpetama. 1941. aasta algul lahkus ekspeditsioon Antarktikast. Snow Cruiser jäeti maha.
1956. aasta jänkide ekspeditsioon otsustas Snow Cruiseri üles otsida. Sõiduk oli täielikult lumme mattunud, vaid katusele kinnitatud bambusritv ulatus välja. Masin kaevati osaliselt välja ja käidi ka sees, külmas oli kõik hästi säilinud.
Rohkem pole Snow Cruiserit nähtud, kuigi on otsitud. Kuna sõiduk ei seisnud mitte kindlal maal, vaid liustikul, oletatakse et liustikuserv murdus ja sõiduk uppus. Muidugi eksisteerib ka vandenõuteooria: venelased olevat Snow Cruiseri varastanud ja salaja Siberisse toimetanud.
Esimestena jõudsid mootorsõidukitega (muidugi roomiksõidukitega) lõunapoolusele inglased 1959 ja venelased aasta hiljem. Mõlemad kohtasid seal ameeriklasi, kes 1957 rajasid sinna uurimisjaama ainult õhutransporti kasutades.
Snow Cruiseri pilte võib näha siin.
Snow Cruiseri konstrueeris dr. Thomas Poulter, kes osales admiral Byrdi II Antarktika-ekspeditsioonil 1934-35. Nelja hiigelrattaga sõiduk pidi tema arvates lumel ja jääl sõiduks hästi sobima. Mõned tehnilised andmed: pikkus ligi 17 m, laius 6 m, min. kõrgus 3,66 m, mass täisvarustuses 33 750 kg. Sõidukit liigutasid kaks 150 hj Cumminsi diislit. Maksimaalkiirus polnud kuigi suur - 48 kmh. Snow Cruiseriga kavatseti sõita lõunapoolusele ja mujalegi mööda Antarktikat. Sõiduriista keresse mahtusid elu- ja tööruumid viiele mehele, kütust 8000 km läbimiseks ja toiduvarud terveks aastaks. Turjal pidi sõiduk kandma väikelennukit.
Snow Cruiser ehitati 1939. aasta suvel Pullmani vagunitehases Chicago lähedal. Masinat katsetati maanteel ja maastikul, kuid mitte lumel, seda lihtsalt polnud.
1939 oktoobris-novembris sõitis Snow Cruiser omal jõul Chicagost Bostonisse ja tõsteti laevale. 12.01.1940 jõudis laev Antarktikasse ja sõiduk veeretati maale (täpsemalt jääle). Kohe algasid probleemid. Imeriist, mis lumeta maastikul hästi toime tuli, jäi lõunamandri sügavas lumes tõsiselt hätta. Rattad kaevusid lumme ja käisid abitult ringi, mootorid osutusid liiga nõrgaks ja kuumenesid üle. Ei aidanud ka topeltrattad ja lumeketid. Pärast mitmekuist jändamist lõid ameeriklased käega ja kuna talv lähenes, kaeti Snow Cruiser lumega ja kasutati elamuna. Soojusisolatsioon oli suurepärane ja kütteseade võimas, nii et mehed tundsid end seal päris mugavalt.
Euroopas alanud maailmasõda ja oht, et ka USA peab varsti sõtta astuma, sundisid ameeriklasi mitmeaastaseks planeeritud ekspeditsiooni enneaegselt lõpetama. 1941. aasta algul lahkus ekspeditsioon Antarktikast. Snow Cruiser jäeti maha.
1956. aasta jänkide ekspeditsioon otsustas Snow Cruiseri üles otsida. Sõiduk oli täielikult lumme mattunud, vaid katusele kinnitatud bambusritv ulatus välja. Masin kaevati osaliselt välja ja käidi ka sees, külmas oli kõik hästi säilinud.
Rohkem pole Snow Cruiserit nähtud, kuigi on otsitud. Kuna sõiduk ei seisnud mitte kindlal maal, vaid liustikul, oletatakse et liustikuserv murdus ja sõiduk uppus. Muidugi eksisteerib ka vandenõuteooria: venelased olevat Snow Cruiseri varastanud ja salaja Siberisse toimetanud.
Esimestena jõudsid mootorsõidukitega (muidugi roomiksõidukitega) lõunapoolusele inglased 1959 ja venelased aasta hiljem. Mõlemad kohtasid seal ameeriklasi, kes 1957 rajasid sinna uurimisjaama ainult õhutransporti kasutades.
Snow Cruiseri pilte võib näha siin.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.