hüdroenergia loodussõbralikkusest
#2


Õige ta on, et meie veskipaisud on enamik pärit eelmisest ja üle-eelmisest sajandist, kuid nende tootlikkus on siiski tühine.
Vanadele veskitammidele ja ka eelmise vabariigi aegsetele hüdrojaama tammidele rajatakse praegu väga aktiivselt elektrijaamu, viimatine neist Purtse jõele Ida-Virumaal. Kümme miljonit läks maksma, võimsust 300 kW.
Keila-Joa veejõujaam - 340 kW. Võhandule Utita küla kanti tuleb paarimilline jaam, võimsuseks 50 kW. Ja oluliselt suuremaid ei olegi meil võimalik teha ilma oluliselt loodust kahjustamata ja suuri alasid üle ujutamata. On ka mingid otsevooluturbiinid või altvooluturbiinid või kuidas neid kutsutigi, mis lubavad elektrit toota üldse ilma paisutamiseta, aga nende kasutegur on veelgi kehvem.
Nii et praegusel kujul on tegemist pigem omaette-nokitsemise hobiga, mille eest Eesti Energia on kohustatud teatud hüvitist maksma.
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne